Meil on sünnipäev!

KUTSUS KOKKU KÜLALISI, KARVASEID JA SULELISI…

VBH Estonial oli 9. septembril 24. sünnipäev ja nii mõtlesime meiegi lehe viimasel küljel traditsiooniliste töö- ja ehituslugude asemel hoopis veidi sünnipäevajuttu ajada. Mitte meie endi ajaloost, vaid sellest, mida sünnipäevadel on kombeks teha laias maailmas.

Sünnipäevade algust võib ilmselt siduda kalendri leiutamisega, kui inimene hakkas ajarattal erinevatel päevadel vahet tegema. Esimesi kirjalikke teateid sünnipäevade tähistamisest võib leida piiblist, kus kronoloogiliselt umbes 4000 aastat tagasi Egiptuse vaarao oma sünnipäeva korraldas. Pisut hiljem leiab sealt ka kirjutise kuningas Herodese sünnipäevapeo plaanidest.

Esialgu pidasidki sünnipäevi vaid kuningad ja muud kõrgelseisvad isikud ning sünnipäevade pidamisel oli kindel eesmärk, mitte lihtsalt kõht head-paremat täis vitsutada. Nimelt arvati, et sünnipäevapeoga kaasnev kisa ja kära aitab sünnipäevalapsest eemale peletada kurje vaime, kes hällipäeval talle kallale võivad tikkuda. Kingituste toomine (täpsemalt siis sellega kaasnevad positiivsed emotsioonid) aga olevat aidanud veelgi tõsta sünnipäevalapse immuunsust kurivaimudele.

Tänapäeval me ei tea, palju võis olla külalisi ühel vaaraolikul või kuninglikul sünnipäeval, kuid kõige rahvarohkem erasünnipäev toimus 1970-ndal aastal, kui kolonel Harlan Sanders pidas oma 89-ndat sünnipäeva. Tema tähtpäevale tuli kokku üle 35 000 inimese!

Pillerkaari üle kogu maailma

Ehkki Eesti põhilised sünnipäevatraditsioonid nagu peolaud, tort/kook ja kingitused on levinud üle kogu maailma, siis erinevate rahvaste juurest leiab vägagi ebatraditsioonilisi sünnipäevakombeid.

Kanadas varitsetakse sünnipäevalast ning proovitakse tema nina võiga kokku määrida, et halba õnne eemale hoida.

Jamaikal valatakse sünnipäevakangelane üle jahuga. Kombe tagamaadest on vähe teada, kuid tõenäoliselt pidi see pakkuma tähtpäevalisele võimaluse vähemalt korra aastas ennast valge inimesena tunda.

Võist ja jahust saame kokku suurepärased nuudlid. Hiinas ongi komme, et inimene oma sünnipäeval sööb erilisi ja võimalikult pikki nn „pika ea“-nuudleid, luristades ning püüdes neid mitte mingil juhul enne lõpuni suhu jõudmist katki hammustada.

Nepaalis kasutatakse või ja jahu asemel jogurti ja spetsiaalse värvaine segu, mida määritakse peokangelase laubale.

Lähemalt st Euroopast vaadates on aga veider komme meie vennasrahval ungarlastel. Nii tiritakse seal sünnipäevakangelast kõrvanibudest ning soovitakse sealjuures lauluga, et viimane elaks nii kaua, kuni tema kõrvanibud pahkluudeni ulatuvad.

Kõrvadest tiritakse sünnipäevalast ka Argentiinas, iga eluaasta eest korra. Õnneks rakendatakse seda kommet ainult laste juures. Täpselt samamoodi talitatakse ka Brasiilias.

Šotimaal saab lapseeas sünnipäevalaps iga eluaasta eest pehme laksu vastu tagumikku. Valurahaks saab ta kingiks iga eluaasta eest ühe naela (rahaühik) pluss veel ühe naela heaks õnneks. Oma 21-seks sünnipäevaks aga kingitakse meeslapsele elumaja võti, mis on märgiks, et nüüdsest võib ta minna ja tulla vastavalt oma soovile. Sümboolne võtme kinkimine on kombeks veel ka mitmes teises Euroopa riigis.

Indias aga saab lapseeas sünnipäevalaps endale kingiks uued riided ning tänutäheks puudutab ta oma vanemate jalgu. Juhul, kui teie tuttavate seas on mõni hindu, siis ärge kunagi pakkige sünnipäevakingitust mustvalgesse paberisse, see pidavat tooma nende jaoks halba õnne.

Saudi Araabias aga ei peeta religioossetel põhjustel üldse sünnipäevi.

Kõige elegantsema lahenduse on välja mõelnud vietnamlased. Nende sünnipäev, mida nimetatakse ka Tet, toimub… kõigil korraga aastavahetusel. Nii saavad kogu riigi elanikud korraga aasta võrra vanemaks! Inimese tegelikule sünnipäevale vietnamlased tähelepanu ei pööra. Kingitusi tehakse aga ainult lastele ning ka kingitusi on tegelikult vaid üks – ümbrik õnnerahaga. Ütle siis veel, et raha ei too õnne…