Mida teha, kui jõuluõhtul suure valge habemega punases kuues taat sind jõulupuu all liistule otsustab tõmmata ja kingitust niisama kätte ei annagi? Kui tantsuoskust napib ning oma töiseid oskuseid näidata ei saa või ei sobi, siis on alati abi väikesest luuletusest. Allpool annamegi mõned luuletused, mis juba paari läbilugemise peale meelde jäävad.
Töö see kiidab tegijat.
Mind ei kiida keegi.
Asi peitub selles, et
mina tööd ei teegi.
***
Suvel kui kõik on heinal,
Jõuluvanal jalad seinal.
Kuid kui laual vorst ja viin
Jõuluvana vupsti siin.
***
Jõuluvana kuule,
minule ei meeldi luule.
Luule on üks paras plära,
anna kink ja mine ära.
***
Verivorst ja seapea,
siis on jõuluõhtu hea.
Väike pits ja piparkoogid
nii saab õhtu õiged noodid.
***
Oota, ära akent pühi,
seal on kirjas ju:
“Häid pühi!
***
Oh jõuluaeg, oh jõuluaeg,
millal sina tuled?
Mul on valmis juba kingid,
praed ja küünlatuled.
***
Dingel dangel,
laulis ingel
kui ta taevast alla laskus,
rõõmusõnum rinnataskus.
***
Ega vaiksel talveööl
päkapikk ei maga,
tema käib siis luuretööl
meie akna taga.
***
Tuli talv ja tulid tuisud.
Jänku Juss sai uued uisud!
Sõitis päeva, sõitis kaks
vaatas peeglist – ikka paks.
***
Uuel aastal uue hooga
korduvad kõik vanad vead.
Kes on olnud väiksed põrsad,
nendest saavad suured sead!
***
Ei hakka mina pugema
ja taadil salmi lugema,
kui kingid vedas juba siia,
eks katsugu neid ära viia!
***
Jõuluvana pai ja hea,
ühtki salmi ma ei tea
aga mul on kena keha,
äkki võin sul strippi teha?