Pitsa (pizza, it k) on ahjus küpsetatav ümmargune lahtine pirukas, mis kaetakse tomatipasta, juustu ja muude kattematerjalidega. Pitsa sünnikohaks loetakse Napolit, kuigi sarnast toitu valmistati juba Vana-Kreekas. Tänapäeval on pitsa populaarne toit kõikjal maailmas.
Nimetus ‘pitsa’ (pizza) tuleb kreeka päritolu ladinakeelsest verbist pìnsere – ‘pressima’. Vana-Kreekas kaeti leib õli, ürtide ja juustuga. Keskaegses Kreekas kasutati sõna πίτα ehk pita ja sealt on see levinud türgi keelde kui pide, bulgaaria, horvaadi, serbia ja albaania keelde kui pita ja tänapäeva heebrea keeles pittāh. Roomlased lõid piruka, mida kutsuti platsentaks. See kujutas endast juustu ja meega kaetud ning loorberilehtedega maitsestatud toitu.
Tänapäeva pitsa pärineb Napolist Itaalias. Kui Itaalia kuninganna Margherita 1889. aastal Napolit külastas, palus ta söögiks kohalikku toitu. Tema saatjad korraldasid talle toidu kohaletoimetamise linna parimast pitsarestoranist. Tegu oli Raffaele Esposito juhitava Pizzeria Brandi pitsakohaga, kust serveeriti kuningannale kolm Itaalia lipu värvides punase kastme, mozzarella-juustu ning basiilikuga pitsat. Esposito nimetas hiljem need pitsad kuninganna eesnime järgi Margherita pitsadeks. Ka maailma esimene pitsa kohaletoimetamine toimus just siis ja just kuningannale.
Itaalia tüüpi pitsade taignakiht on üldiselt õhuke, kuid pannipitsade puhul võib pitsataignakiht ka paksem olla. Pitsa kaetakse reeglina tomatipasta ja juustuga. Ülejäänud komponendid varieeruvad aga olenevalt koka ja sööjate maitseeelistustest väga suurtes piirides. Pitsade valmistamisele keskenduvaid restorane nimetatakse pizzeriadeks. Ehtsat pitsat küpsetatakse spetsiaalses ahjus.