Juhataja
Pikaleveninud külm ja kõle talv on jäänud selja taha ja kauaoodatud kevad-suvi lõpuks käes. Mida kauem on seda oodatud, seda suurem on rõõm soojema, valgema ja mõnusama aja saabumisest.
Talvele järgnev kevad – see on usk, lootus ja armastus. Kevadel meenub ikka ja jälle ühe oma klassivenna keskkoolis kirjutatud kirjand, millest ühe lause eesti keele õpetaja meile ette luges. Kõlas see nii: „Kevad on ilus aeg, sest siis lähevad isegi meie klassi tüdrukud ilusaks.” Kevad on uue elu algus ja uus lootus. Loodan, et kõik meie kliendid on samuti suutnud raske talve vaid väikeste kaotustega üle elada ja vaatavad positiivselt tulevikku, uutele võimalustele ja ideedele. See kevad on olnud erakordselt aktiivne, sest nüüd on üle pika aja reisimine vabam, toimuvad messid ja inimesed kohtuvad omavahel. Samas on tänu sellele olnud ka rohkem aega jälgida enda ümber toimuvat ja mõtiskleda.
Mis on õnn? Kuidas seda ära tunda? Millal ja mida tehes oled sa õnnelik?
Seda teksti kirjutades tuli meelde üks meie tuntud olümpiasangar. Temalt küsiti peale olümpiamedali võitmist: „Kuhu edasi? Medalid on saavutatud, mis sind edasi tegutsema paneb?” Vastus oli sedavõrd selge: „Minu jaoks pole olümpiamedal olnud ainus eesmärk või selle võitmine kõige suurem rõõm. Rõõmu olen saanud hoopis protsessist endast, arengust.” Seega temal ei olnud sellist probleemi nagu paljudel teistel olümpiavõitjatel, kellel peale medali kaela riputamist on sees totaalne tühjus.
Õnn on tee, mida mööda me liigume. Sihtpunktist olulisemad on teekond, maastik ja reisiseltskond. Õnn tuleb leida teel olles, mitte kannatamatult kilomeetreid lugedes. Need sõnad on öelnud Manfred Kets de Vries – hollandi juhtimisteadlane ja psühhoanalüütik.
Olen enda maakodus võtnud aega vaadata kevadel looduse tärkamist ja selline väike, kuid märgiline muutus looduses, areng ja tärkamine, toimub alati vaatamata sellele, kuidas läheb Eesti majandusel. See on lihtne tõde ja aitab ka negatiivsetel aegadel positiivset leida.
Millal oled Sina õnnelik? Mina olen lihtsaid asju tehes nagu näiteks muru niitmine. Sellist nüri tööd tehes olen aga alati tundnud rõõmu kahest asjast: esiteks saad täis oma päevased sammud ja teiseks on töö vilju kohe näha. Tundub küll selline Forest Gump´ilik-mõttelaad, aga nii on, rõõmu tuleb osata tunda väikestest asjadest. Juhtide jaoks peaks olema üsna tavaline tunne, et soovitud tulemused tulevad tavaliselt loodetust oluliselt pikema aja pärast. Muru niitmisega on aga lihtne – teed ise nii kiiresti, kui saad, laiskuse, tempo ning töö kvaliteedi pärast kedagi peale iseenda kiruda ei saa ja tulemus on kohe peale lõpetamist näha. Ehk et rõõmu saab (ja tuleb) tunda ka protsessist endast.
Messide aeg on käes. Messidel käies sai rõõmustada nii hankijatega kohtudes, kui ka üksteist kiites, et oleme pandeemia üle elanud ja on jälle aega, võimalust ja põhjust kokku saada. Mis seal salata aprillis toimunud BAU-mess toimus viimati 4 aastat tagasi ja kohati oli raske isegi inimeste nimesid meelde tuletada. Tore oli ka heas seltskonnas viibida, head sööki nautida ja arutleda kõigil muudel elus tähtsat rolli mängivatel teemadel. Maikuus toimus ka teine suur mööblitootjatele suunatud mess Interzum Kölnis. Loodan, et juba õige varsti saame teieni tuua nii uusi tooteid ja lahendusi nii akna-ukse- kui ka mööbliklientidele.
Kohe on käes suvi ja seega aeg ka enda patareide laadimiseks, et edukalt vastu seista sügisel ja talvel saabuvatele uutele tööalastele väljakutsetele. Võtke ikka aega ennekõike iseenda jaoks ja leidke aega tegelemiseks hobidega. Ärge unustage ära oma lähedasi, et nendega koos olla, sest jagatud rõõm on kahekordne.
Olge terved, olge õnnelikud! Seekordse tervituse tahangi sellega lõpetada. Miks nii? Sest minu sünnipäeval helistas mulle hea sõber Siberist ja soovis mulle sünnipäevaks ennekõike õnne! Küsisin miks? Ta ütles: „Vaata, Indrek, Titanicul reisijad olid valdavalt kas rikkad või väga hea tervise juures, seega seda poleks vaja olnud neile soovida, küll aga natuke rohkem õnne!“
Olge õnnelikud!
VBH nimel ja teie teenistuses
Indrek