Pole kahtlust, et globaalse soojenemise tagajärjed on vägagi tuntavad, järjest pikemad ja intensiivsemad kuumalained muutuvad suviti üsna tavapäraseks. Euroopa kliima seisundi (ESOTC) raporti kohaselt koges Euroopa 2022. aastal oma ajaloo kuumimat suve ja teist kuumimat aastat. Raport näitab ka, et Euroopa on viimastel aastakümnetel soojenenud kiiremini kui ükski teine maailmajagu, temperatuurid on suurenenud kaks korda kiiremini kui maailmas keskmiselt.
Sellest tingituna on kliimaseadmed muutunud järjest populaarsemaks ning otsitakse kõikvõimalikke viise odavamalt ja kliimasäästlikumalt siseruume jahutada.
Üheks selliseks võimaluseks on heledad „jahutavad“ katused, millest räägitakse kui efektiivsest ja jätkusuutlikust lahendusest. On see nii? Jahutavat katust defineeritakse üldiselt kui heledat katust, mis peegeldab päikese tagasi atmosfääri, vähendades seega jahutamisele kuluvat energiat. Seda silmas pidades soovitatakse ka päikesepaneelide alla paigaldada heledaid katusekatteid, mis justkui parandaks päikesepaneelide efektiivsust, kuid kõigel sellel võivad olla hoopis vastupidised tagajärjed.
Heleda katuse ehitamine – eriti soojemates piirkondades – tundub loogiline valik ja seda on ka palju kasutatud. Eestis, aga oma 2-3 nädala kuuma ja päikeselise suvega ning põhjamaade standarditele vastavalt soojustatud hoonetes, on see üsna vaieldav. Eriti kui arvestada, et enamuse aastast kestval kütteperioodil soovime me just sooja katust.
Heledad katused ei ole tingimata ainult hea lihtne energiasäästu meede. Ükski katus ei jää igavesti puhtaks ning valge katusekatte pealt on see selgelt nähtav. Teemaks olev peegelduvus väheneb esimese kolme aasta jooksul kuni 50%. Kuigi valgete katusekatete pind on kuni 20°-25° jahedam võrreldes mustade katetega, siis see lausa kiirendab määrdumist – jahedam pind suurendab kondensaadi teket, mis omakorda lisab vetikate, hallituse ja sambla kasvu lisaks muudele veest tingitud muredele. Heledaid katuseid peab mitte lihtsalt puhastama, et säiliks see vähene arvatav eelis, vaid neid peab oluliselt tihedamini pesema, mis on äärmiselt kallis.
Päikesepaneelide kasutegur langeb temperatuuri tõustes üle 25°C. Küll aga erineb heleda ja tumeda katuse temperatuur vaid 15 cm kõrguseni katuse pinnast, seega ei ole see probleem. Kuna aga päikesepaneelid ise on mustad, siis soojus, mis oleks jäänud katusesse „kinni“, peegeldatakse päikesepaneelidele, seetõttu soovitu asemel saime hoopis vastupidise tulemuse.
Räägitakse ka kuumasaare efektist. Tõsi on see, et atmosfääri tagasi peegelduv päikseenergia ei jää linna, kuid katuste pind võrreldes seinte, tänavate pinnaga on tühine. On täheldatud, et heledate katustega piirkondades esineb vähem sademeid, mis teeb linnas olukorra halvemaks – valged pinnad ja tagasi peegeldatav päikeseenergia pärsib õhuniiskuse vertikaalset liikumist, mille tulemusena tekib vähem pilvi ning sademeid. See on muidugi sõltuv konkreetsest kliimast ja asukohast.
Kui soovida elada keskkonnasäästlikult, vähendada kuumasaare efekti ja läbi selle saavutada head elukeskkonda, peaks minu arvates tegutsema teistmoodi. Alustuseks tuleb valida katusekate, mis kestab terve hoone eluea – 50+ aastat – näiteks Elevate Rubbergard EPDM. Ükski katus, mida peab kaks korda ehitama, ei ole keskkonnasäästlik. Mõelge murukatuse peale – see töötab teie kasuks nii suvel kui talvel ning lisaks aitab vähendada veekoormust kanalisatsioonile – appi tuleb Rubbergard. Koguge vihmavett – jälle Rubbergard. EPDM on inertne, seega on kogutud vesi täpselt nii puhas nagu ta sinna taevast sadas.
Tuletame oma lugejatele meelde, et Elevate (endise nimega Firestone) RubberGard EPDM on maailmas enimmüüdud lamekatuste katusekattematerjal, tänu oma erakordsele vastupidavusele (-50 aastat), hooldusvabadusele ja erakordselt hõlpsale paigaldusele.