Kevad on küll kalendri järgi saabunud ja tasapisi looduski roheliseks minemas, aga soojus annab ennast veel oodata. Kirjutan sel korral sündmustest-hetkest, mis vahepeal toimunud ja eriliselt hinge pugenud.
Ukrainas toimuvast
Esmalt on mul hea meel teatada, et meie Ukraina kolleegidel läheb ilusti! Tänaseks on küll juba 4 VBH Ukraina töötajat armeesse värvatud, aga õnneks on nad tegevuses taustajõududena ja otseses lahingutegevuses ei osale. Eelmisel, 2024 aastal, tehti käibe rekord ja seda vaatamata sõjale ning rasketele tingimustele. Üsna tihti olid Ukrainas talvel elektrikatkestused, mis ei lubanud täie võimsusega tööd teha ja seda nii meil endil, kui ka klientidel. Samuti kurdavad kliendid, et puudu on ka töötajatest, sest paljud mehed on juba rindel. Mis aga teeb veel head meelt, siis see et ukrainlastel õnnestus välja võidelda nn strateegiliselt tähtsa ettevõtte roll Ukraina taastamisel ja ülesehitamisel. Mis see tähendab? See tähendab seda, et 50% meestöötajatest on vabastatud armeesse minemisest, mis annab võimaluse edasi töötada ja kliente teenindada. Teiseks saab ettevõtte juhtkond võimaluse Ukrainast välja sõita komandeeringutesse ja kohtuda välispartneritega. Seda võimalust ukrainlased ka kohe aprilli alguses kasutasid, nägin ju oma inimesi viimati jupp aega tagasi. Seda suurem oli rõõm kohtuda nendega Varssavis. Siit ka esimene emotsioon. Hommikul, pärast esimest ööd, küsisin neilt hommikusöögil: „Kuidas oli magada, kui tead, et und ei sega järjekordne õhuhäire või alateadlik hirm, et jälle on vaja pommivarjendisse joosta? Vastus oli lühike: „Hea!“ Natuke hiljem lisasid siisiki, et päris rahulikult ikka magada ei saanud, sest koridori peal oli liikumist ja tubade uksesulgurid olid reguleerimata ning uksed kolksatasid kinni suure pauguga, mis võpatama pani…. Vot sellised olid meeste kommentaarid esimesele ööle, vabas Euroopas, pärast kolme aastat sõjakoleduste kogemist. Kohtumised Roto, Fuhri ja Medosega läksid aga ilusti.
Arutasime ka, mis on probleemid ja kuidas näevad nad olukorda Ukrainas pärast sõja lõppu? Üheks teemaks tuli ka sõjas teenivate inimeste võimalik või mittevõimalik naasmine tsiviilellu. Nende arvamus oli, et kindlasti paljudel saab see olema probleemne ja eks Ukraina riigil seisab ees järjekordne väljakutse selle probleemi lahendamisel. Ise loodan väga, et need Ukraina sõdurid, kel närvikava korras ja tahavad jätkata sõjaväelist tegevust, need oleksid parimad õpetajad: karastunud mehed, kes on kohe valmis kaitsma Ukraina iseseisvust. Kes veel kui mitte nemad – parimate kogemustega võitlejad, kaitsmaks Euroopa ja ka Baltimaade turvalisust. Ideena tekkis mõte, et nendest meestest võiks välja kasvada midagi Prantsuse Leegioni taolist. Aga eks elu näitab…
Vastandina rääkisid vene kolleegid märatsevatest sõduritest Venemaa lennujaamadest, kes on saanud „geroi“ (tõlkes: kangelase) staatuse ja tunnevad ennast ülbete ja karistamatutena…
Aprilli mahtus ka keha ja vaimu turgutamisretk Portugali, kus sai Tabasalu CC-ga (jalgrattaklubi)ga treeninglaagri sarnane üritus korraldatud. Esikohale on tänaseks tõusnud värskes õhus sportlik liikumine. Kilomeetreid ega ka tõusumeetreid enam taga ei aetud. Oli ilus ja kosutav reis ning soovitan kindlasti külastada Portugali Algarve piirkonda, kuhu jäävad ilusad linnad: Albufeira, Almancil, Vilamoura jt.
VBH tegemistes nii mõndagi vahepeal juhtunud: osalesime messil Eesti Ehitab, toimunud on mitmeid kohtumisi tarnijate ja klientidega. Nii mõnestki saate seekordses lehes ka lugeda.
Austatud lehelugejad, soovin teile kõigile ilusat, rahulikku, samas tulemuslikku ja edukat suve! Suvi on puhkamise aeg, energia laadimise aeg, aeg aja maha võtmiseks, unistamiseks, nii omaette kui lähedastega koos olemiseks. Tehke teoks midagi, mis on olnud plaanis juba pikka aega ja ärge unustage ka liikumist, sest terves kehas on ikka tervem vaim! Ärge unustage märgata kevadet ja suve enda ümber.
Ilusat suve, olge terved!
Teie teenistuses ja kogu VBH Estonia töötajate nimel
Indrek
Indrek Sauga
Tabasalu CC Portugalis keha ja vaimu turgutamas