
Sel korral on suur rõõm tutvustada üht tubli tegijat, kel jätkub jõudu vedada nii majatootmist kui ka mööblitööstust – lubage tutvustada – KASPAR KARK,
majatootja Arctic Finland Houses OÜ ja mööblitootja MSL Wooden Furniture juht.
Palun räägi veidi iseendast ja oma teekonnast mööblitootjast majatootjaks või lausa mõlemaks?
Meie lugu sai alguse 2010.aastal, kui valmisid esimesed enda tarbeks tehtud mööbliesemed – voodi, köögimööbel ja kummut. Tööriistu oli, ideid samuti ning vajadus kodus midagi oma kätega luua innustas.
Aastatel 2011–2014 töötasin ettevõttes Arctic Finland House, kus valmistasin aiamajade seinu ja muid komponente. Kuigi töö oli huvitav, ei vastanud palk ootustele. Seetõttu hakkasin õhtuti oma väikeses töökojas tasapisi mööblit tootma.
Kui palgaläbirääkimised ettevõttes soovitud tulemust ei andnud, otsustasin koos sõbra Raidoga, kellega koos Arctic Finland Houses töötasime, edasi liikuda ja asutasime ettevõtte MoobelSL OÜ (täna MSL wooden furniture). Ettevõtte nimi sündis meie algsest stiilist, kus kasutasime mööbli valmistamiseks servamata lauda – see oli sel hetkel midagi teistsugust ja silmapaistvat. Tänaseks on meie tootevalik põhjalikult muutunud ning servamata puit on jäänud pigem erandiks kui reegliks.
2025. aasta alguses avanes aga ootamatu võimalus – omandada just seesama Arctic Finland House, kus olin varem aastaid töötanud. Tegemist on pika ajaloo ja suurte tootmishoonetega ettevõttega meie kodukoha südames. Plussiks oli ka olemasolev lai edasimüüjate võrgustik ja tugev tooteportfell.
Pärast põhjalikku kaalumist otsustasime – kui teha, siis teha täiega. Võtsime riski, astusime sammu edasi ja täna seisame uhkusega uue ajajärgu alguses.
Kas mööbli-/majatootja on täna olla lihtne või keeruline?
Täna on mööbli- või majatootjana tegutsemine pigem keeruline. Energia- ja toormaterjalide hinnad on pidevas tõusutrendis ning käibemaksu suurenemine on vähendanud eraklientide huvi kallimate ostude vastu. Rasketel aegadel tulebki langetada suuri ja keerulisi otsuseid – tuleb kannatlikult tegutseda, oodata ja vaadata, kuhu see meid välja viib.
Kuidas sa hindad Arctic Finland Houses OÜ positsiooni turul?
Oleme usaldusväärne, kvaliteetne ja paindlik tootja, kellel on väga tugev ekspordi potentsiaal ja hästi toimiv B2B võrgustik. Konkurentsieelis on kogemuses, tootmisvõimekuses, kliendipõhises lähenemises ja toodete kõrges kvaliteedis.
Milline on sinu nägemus Eesti ehituse, aknatootmise, mööblitootmise ja moodulmajade tootmise turust? Mis on eelised ja nõrkused rahvusvahelisel tasandil? Kui tugev on kodumaine konkurents?
Eesti tootmisettevõtete potentsiaal on jätkuvalt suur, eriti eksportturgudele suunatult. Tulevikus võidavad need, kes suudavad luua lisandväärtust ja pakkuda kõrget kvaliteeti. Rahvusvahelisel tasandil hinnatakse Eesti toodete kvaliteeti ja võimekust toota väiksemas mahus, samuti on Eesti tootjatel hea maine Skandinaavias ja Kesk-Euroopas. Eestis on aga konkurents üsna suur.
Kes on ametikaaslastest sinu eeskujud või iidolid?
Mul ei ole ühte kindlat eeskuju, kuid ma imetlen kõiki ettevõtjaid, kes on suutnud luua tugeva ja eduka äri. Väljastpoolt vaadates võib tunduda, et kõik käib neil lihtsalt ja mängleva kergusega – ilus kontor, uhked autod ja nähtav edu. Ise ärimaailmas olles tean, kui keeruline see tegelikult on: kui palju nõuab see aega, pühendumist ja otsustusjulgust. Edu taga on alati rohkelt pingutust, võite, kaotusi ja loobumisi, mida kõrvaltvaatajad ei pruugi näha ega märgata.
Kuhu näed majatootmise trende suundumas? Missugused on kohalikud ja globaalsed trendid?
Majatootmine liigub tehastesse, tarkusesse ja teadlikkusse. Edukad on need tootjad, kes suudavad siduda kiiruse, kvaliteedi ja kliendikogemuse üheks tervikuks – nii kohalikul kui ka globaalsel tasandil.
Millest tunned majatootmise sektoris kõige enam puudust ja mille üle võib uhkust tunda?
Kuna olen majatootmissektoris alles üsna roheline, siis ei oska hetkel veel millestki puudust ega millegi üle ka uhkust tunda.
Mida pead enda suurimaks õnnestumiseks?
Suurimaks õnnestumiseks pean kahe ettevõtte loomist ning ka selle aasta alguses toimunud Arctic Finland House´i ostu. Lisaks on väga palju väikseid õnnestumisi, milest rõõmu tunda.
Kuidas mõjutab Ukraina sõda majade müüki? Kas tööd on juurde tulnud?
Pigem on sõda muutnud kõik kallimaks ja inimesed tagasihoidlikumaks. Teatud piirkonda ei julge inimesed enam investeerida ja Venemaa piiridest kolitakse pigem võimalikult kaugele.
Kas eestlane tellib ka praeguses nukravõitu majandussituatsioonis ja maksuralli valguses maju või on täna teie peamine tegevus ainult välisturule suunatud?
Eestlased tellisid enne maksutõuse päris hästi, vaatame, kuidas nüüd, kõrgema maksu valguses, minema hakkab. Varasemalt Arctic Finland Houses meeskond Eesti kliendile ei keskendunud. Väljas ei oldud Eestis toimuvatel messidel ja ei käidud ka laatadel oma tooteid tutvustamas. Selle aasta eesmärgiks võtsime messid ja laadad ning nendel kohaloleku ning usun, et oleme aasta lõppedes targemad.
Kuhu võiks majatööstus liikuda järgneva kümne aastaga?
Kümne aasta pärast võiks majatööstus olla targalt juhitud ja digitaliseeritud, keskkonnasõbralik ja energiatõhus. Väiksemate majade nõudlus teatud piirkonnas kindlasti kasvab. Elu ju kallineb ja inimesed ei saa endale suuri maju lubada. Ja kas mõttetult suuri on vajagi…
Kas sa oled endale seadnud ka pikemaajalisi eesmärke? On sul unistusi, mis ootavad realiseerimist?
Unistusi ja eesmärke on palju. Unistada tulebki suurelt, siis võib juhtuda, et mõned väiksemad lähevad isegi täide. Või nagu öeldakse: dream big, start small but most of all start.
Kuidas sa vabaned tööpingetest? Mis või kes aitab sul ennast laadida?
Õnneks või kahjuks on mul suur võime aju magama minnes välja lülitada ja uni tuleb üsna kiirelt.
Väga head puhkust annab ajule veel autoralli, millega olen tegelenud pikalt. Hetkelgi on uus auto ehitamisel ja õige pea peaksin saama uuesti sõita ja töömõtetest sel viisil puhata.
Iganädalaselt püüan teha ka trenni ja käia looduses, et keha ja vaim heas vormis oleks.
Mis on viimane raamat, mida lugesid?
Nüüd pean küll tunnistama, et ei ole kahjuks viimase 2-3 aasta jooksul jõudnud ühegi raamatuni. Töö juures on tempo ja maht suur ning kodus ootavad lapsed, kes ka tähelepanu vajavad. Aga küll tuleb taas aeg, kus lugemiseks ka aega jääb.
Mida sa tahaksid öelda praegusele valitsusele? Kas pead Eesti ettevõtluskeskkonda heaks?
Tahaksin valitsusele öelda: ärge karistage ettevõtjaid, kes maksavad makse, loovad töökohti ja viivad Eesti tooteid maailma. Me ei vaja ilmtingimata toetusi ega suuri loosungeid – me vajame stabiilsust, et planeerida ja usaldust, et tegutseda. Seni kuni väikest tootjat mõõdetakse sama mõõdupuuga kui suuri tarkvaratootjaid, jääb puidutööstuse areng Eestis toppama.
Eesti ettevõtluskeskkond on formaalselt lihtne ja paindlik, aga viimasel ajal liigub see kahjuks vastupidises suunas.
Tundub, et väike- ja tootmisettevõtjaid ei kuulata piisavalt – otsused (nagu käibemaksutõus või bürokraatia suurenemine) tehakse Exceli põhjal, nägemata selle taga päris elu ja tavalisi inimesi.





