Peeteli kiriku sotsiaalkeskuse laste aastast

VBH on aastaid toetanud Peeteli kiriku sotsiaalkeskust. See on meie väike panus teha head ja toetada nõrgemaid. Meie pikaaegsed lehelugejad juba teavad, et me ei saada jõulukaarte ning oleme loobunud ka kingituste tegemisest koostööpartneritele. Nende summadega toetame hoopis Peeteli kiriku sotsiaalkeskust ja sealseid lapsi. Tehke teiegi sel aastal jõulukingituste asemel väikeseid heategusid, sest headusel on kombeks ringiga teie juurde tagasi jõuda!
Nüüd aga väike kokkuvõte, kuidas Peeteli kiriku sotsiaalkeskuse lastel sel aastal läinud on.

Käesoleva aasta alguses elas Peetelis 9 last vanuses 7 kuni 15 eluaastat. Lisaks saab meie päevakeskusest igapäevast tuge ja toetust üle 20 lapse. 

Jaanuaris, pärast jõulu- ja aastavahetuse pidustusi naasesime kiiresti tavapärase rutiini juurde – aitasime lapsi koolitöödega, tähistasime laste sünnipäevi, kuulasime laste muresid, õppisime koos süüa valmistama, tegelesime erinevate käsitöö- ja huvitegevustega. 

Veebruari alguses külastas meid Tiina, juuksur, kes kunagi lapsena ise ka Peetelis elas. Ta tuli koos oma sõprade ja kolleegidega ning kõik lapsed said uued soengud. Üles seati lausa väike ilusalong, mis tõi kõigile palju rõõmu ja elevust. 

14.veebruaril tähistasime sõbrapäeva ning 24. veebruaril Eesti Vabariigi aastapäeva. Samal nädalal oli lastel ka koolivaheaeg. Mitmed lastega tegelevad või lastele tegevusi pakkuvad ettevõtted võtavad meid lahkelt tasuta vastu, mis on suureks abiks.  Tänu sellele said lapsed käia koos kasvatajatega T1 Skyparkis ja Megazones. IIusate  talviste ilmadega käisime lastega lauluväljakul kelgutamas. Lisaks korraldasime lastele kolmepäevase suusalaagri, mis toimus veebruari lõpus. Laager sai teoks tänu rühmale Eesti ettevõtjatele, kellest kolm tulid meiega suusalaagrisse ka kaasa ning õpetasid lastele suusatamist. Laagris osales 11 last, kellest kuue jaoks oli see esimene korda suuskadel.

Meil on Peetelis oma kasvuhoone ja väike aed ning kevade ootuses külvasid meie töötajad koos lastega 11 märtsil pottidesse ettekasvatamiseks esimesed seemned. Lapsed hoolitsesid külvide eest ning kastsid väikeseid taimi, mis edasi juba ilma soojenedes kasvuhoonesse istutati.

8 aprillil võtsid lapsed Peeteli kiriku sotsiaalkeskuses vastu Eesti Vabariigi Presidendi abikaasa Sirje Karise ja Poola esileedi Agata Kornhauser-Duda. Tähtsad külalised tutvusid keskusega ning lapsed andsid neile laulude ja tantsudega väikese kontserti.

Aprilli koolivaheajal toimus meil ka selle aasta esimene (kevad)laager Saaremaal, kus sai palju erinevaid vajalikke töid ära tehtud. Nagu ikka, näeb lisatud piltidel kõik välja ilus ja rõõmus, kuid tegelikkuses on paljudel lastel suured mured.
Eelmise aasta novembris jõudis meile kaks väikest tüdrukut, kelle pere oli samal päeval suure võla tõttu linnapoolsest üürikorterist välja tõstetud. Ema lootis viimase hetkeni, et olukord laheneb, kuid lõpuks jäi ta koos lastega kodutuks. Ema leidis peavarju tutavate juures, tüdrukud aga Peetelis. Vanem õde peaks vanuse järgi käima neljandas klassis, kuid oli teise klassi nimekirjas, sest ei käinud järjepidevalt koolis. Kuna ta ei olnud koolis viimase kahe aasta jooksul väga palju käinud, siis ta tundis, et koolikaaslased ei oota ega soovi teda enam kooli. Tema kooli tagasitoomine nõudis tihedat koostööd lastekaitse ja õpetajatega ning oli lapsele emotsionaalselt väga raske. Peeteli kasvataja viis teda igal hommikul kooli.
Sarnaselt vanemale õele, oli ka nooremal õel tugev nutisõltuvus ning telefoni kasutusaja piiramine tekitas keerulisi olukordi. Noorem õde ei käinud lasteaias, kuna ka seal oli võlg. Sotsiaalkeskus maksis võla ja meil õnnestus nooremale õele leida koht lasteaias, kus ta on saanud mõned nädalad juba käia. Lasteaia hinnangul ei ole ta veel kooliküps, kuigi vanuse järgi peaks ta sügisel kooli minema. Vanem õde paistab praegu koolis silma väga heade tulemustega, kuigi oli koolist pikalt eemal olnud. Mõlema lapse areng on olnud märkimisväärne – nad on nutikad ning edenevad arvestatava kiirusega, hoolimata varasemast keerulisest elukeskkonnast ja jätkuvatest raskustest.
2025.aasta suvel toimus kokku neli laagrit, millest kolm Saaremaal (kolm 10-päevast vahetust) ja üks Norras (koos sõiduga 14 päeva). Laagrites osales kokku 34 erinevat last ning oli ka neid, kes oludest tingituna, osalesid mitmes vahetuses. Lapsed ja noo-red tegid nii praktilisi töid kui ka loovtegevusi ning said osa ühistest väljasõitudest. Meie jaoks oli oluline, et lapsed saaksid koos aega veeta, olla looduses, õppida üksteisega arvestamist, omandada uusi oskusi ning proovida tegevusi, mida nad igapäevaselt ei koge.
Laagrites külastati mitmeid looduskauneid kohti ja huvitavaid paiku. Ka tasuliste sissepääsudega kohtade külastamine oli meile võimalik, kuna kõik ettevõtted võimaldasid meile tasuta sissepääsu.
Lastel oli üle pika aja taas võimalus osaleda ka Norra laagris. Norra sõbrad korraldasid ja katsid kõik selle laagri kulud. Norra laagrisse sõites elasime oma sõprade juures kirikutes ja palvemajades ning magasime põrandal mattidel magamiskottides. Süüa tegime koos lastega priimusel. Meie keskuse laste perede olukord ei võimaldaks neil lapsi üldse laagrisse saata ning paljude jaoks oli Norra laager ka esimene kord Eestist välja reisida. Väljasõidud nii Saaremaal kui Norras pakkusid lastele palju rõõmu ja avardasid nende silmaringi. Kõigis laagrites olid olulisel kohal nii loovus kui ka praktilised tegevused. Lapsed meisterdasid ehteid ja kaunistusi, tegid hennamaalinguid, mängisid mänge, küpsetasid, valmistasid käepaelu ning proovisid kätt paberikunstis. Igapäevaselt tegid nad ka erinevaid töid – niitsid muru, koristasid, aitasid süüa valmistada, katsid lauda, pesid nõusid, tõid puid, parandasid teed ja laotasid kruusa. Õpiti ka telki püsti panema. Norra laagris püüti kala, korjati mereranda uhutud plastprügi ning loodi sellest kunsti. Lisaks kogesid lapsed uut kultuuri ja suhtlesid kohalike inimestega. 

Laagrite jooksul paranes lastel eesti keele oskus. Samuti õppisid nad koostööd tegema, teistega arvestama, vastutama, rahulikult ja viisakalt suhtlema ning oma käitumist kontrollima. Õhtused vestlused ja mõtisklused aitasid kogetut kinnistada.
Kõige rohkem meeldisid laagris lastele ujumine, batuut, õuemängud, loomaaedade ja kassikodu külastused, pitsa töötuba, kalapüük ja loomingulised tegevused. Meelde jäid ka õhtused koosolemised – mängud, jutud, tähtede vaatamine.
Norra laager oli omaette kogemus: lapsed nautisid kalapüüki, matku ja ilusat loodust.
Aga meie töös on üsna igapäevased ka raskused ja väljakutsed. Vahel tekib meie töös keerulisi olukordi ja lastevahelisi konflikte. Meil on hea meel, et saame lapsi õpetada neid olukordi rahumeelselt ja sõbalikult lahendama. Laagrite lõppedes küsivad lapsed juba rõõmsalt, millal järgmine laager tuleb.
Enne Norra laagrit sõlmimise kokkuleppe, et laagri jooksul lapsed mobiiltelefone ei kasuta. Pärast laagrit andsid lapsed üllatavalt positiivset tagasisidet – nad olid rõõmsad ja tänulikud, et said kogeda elu ilma telefoni ja internetita. Nad ütlesid, et see oli neile hea ja vajalik kogemus.
Kokkuvõttes kinkisid laagrid kõigile osalenud lastele meeldejääva suve. Lapsed said palju uusi kogemusi, õppisid arvestama nii enda kui ka teistega ning kogesid tegevusi, mis andsid enesekindlust ja rõõmu. Vaatamata väljakutsetele oli igas laagrivahetuses palju positiivset, mis jääb lastele meelde ning aitab kaasa nende kasvamisele ja arengule.
Septembris sai taas suvi läbi ja lapsed läksid tagasi kooli. Samamoodi läks ka Peeteli tagasi koolirütmi – lapsed käivad taas meie päevakeskuses ning lapsi tuli ka õpilaskodusse elama.
Oleme väga tänulikud, et toetate Peeteli kiriku sotsiaalkeskust ja seeläbi aitate meil abivajavaid lapsi aidata!

Artikli aitas kokku panna Kaidi Lees, kes on Peeteli kiriku sotsiaalkeskuse projekti sekretär