Lasita Aken on esimene saksa tüüpi akna tootja Eestis.
Samuti esimene firma, kes Roto sulust Eestisse hakkas
tooma. Hiljem läks maaletoomise õigus Lokmanile. Roto
katuseakna üksus plaanis koostöös TET-Lasita OY-ga
Eestis Roto katuseaknaid tootma hakata, kuid lõpuks
otsustati tehas avada Poolas. VBH ja ASi Lasita Aken
koostöö algas juba 1993. aastast, kui firmad kandsid veel
nimesid Lokman ja TET- Lasita OY.
Helena Randoja on 2009. aastast AS Lasita Aken tegevdirektor.
Huvitava faktina on täna Lasitas juhtivatel kohtadel
neli naist: tegevjuht, tootmis-, ostu-, ja kvaliteedijuht.
Tere, Helena! Kuidas Sa Lasitasse tööle sattusid? Kuidas
Sind pika ajalooga Lasitas vastu võeti?
Tegelikult on Lasita Aken perefirma. 1998. aastal sattusin ma
ettevõttesse n.ö. tutvuse kaudu, sest minu ämm oli tolleaegsete
omanikega peresõber ja n.ö. ihukindlustaja. Olin äsja lõpetanud
Eesti Põllumajandusülikooli veterinaarmeditsiini erialal, kuid
mulle oli selgeks saanud, et loomaarstina ma tööle ei hakka,
siis olin avatud uutele väljakutsetele.Minu esimeseks tööpäevaks oli 5. oktoober 1998 ja esimeseks
ametiks oli tootmisjuht. Neli aastat hiljem sai minust ostujuht,
kes vastutas kvaliteedi sh ISO juurutamise eest. 2003. aasta
mais vahetus ettevõtte omanik ja mulle sündis teine poeg.
Pärast lühikest pausi naasesin tööle tagasi 2004. aasta
jaanuaris. 2008. aastast tegelesin lisaks ostujuhtimisele ka
müügijuhtimisega. Kui 2009. aasta jaanuaris sai ettevõtte
omanikuks Egon Mats, siis tegi ta mulle ettepaneku hakata
juhtima kogu ettevõtet. Nii saigi minust AS Lasita Aken
tegevdirektor. Ametikäik ettevõttes on andnud mulle väga hea
võimaluse olla kursis ettevõtte iga valdkonna spetsiifikaga.
Kuidas Sa töö juures autoriteedi saavutasid? Millist
juhtimisstiili või põhimõtet järgid?
Iga juht valib teadlikult või teadvustamata oma juhtimisstiili.
Sõltuvalt ettevõtte arengustaadiumist, töötajate tööalasest
küpsusest ja juhi oskustest võib juhtimisstiil olla autokraatlik,
demokraatlik või liberaalne. Usun, et olen läbi aegade
„harrastanud“ kõiki neid stiile. Aastatega tulnud kogemused
ja juurdeõpitud teadmised on loodetavasti mind muutnud
tasakaalukamaks ja vähem kärsitumaks.
Olen elukestvaõppe pooldaja
ja praegugi õpin Tartu Ülikoolis
strateegilise juhtimise magistriõppes.
Kui juht soovib olla piisavalt heal
tasemel, peab ta end pidevalt
arendama ja täiendama, õppima
juurde ja end analüüsima. Ideaalne
oleks, kui igal juhil oleks vähemalt üks
sparringupartner. Minul õnneks on.
Autoriteet? Me viisime ettevõttes läbi küsitluse hinnangu
andmiseks AS Lasita Aken tegevjuhi juhtimisstiilile. Ühtlasi
oli see ka juhi tööga rahulolu uuring. Tuleb tunnistada, et
kuigi see on juhile üsnagi ebamugav küsitlus, on see talle ka
peeglisse vaatamise koht, paremaks juhiks saamise võimalus.
Küsitluse tulemused olid mulle kui juhile pigem tunnustavad ja
motiveerivad.
Samas sain sealt ka eesmärgid, mille poole püüelda:
1. usaldada ja tunnustada rohkem oma inimesi
2. saada paremaks coaching’us
2015. aasta kevadel otsisime kolleegidega motivatsioonipäeval
vastust küsimusele, mis või kes on ASi Lasita Aken
kroonijuveel. Olime üksmeelel, et selleks on inimesed, kes
meie ettevõttes töötavad. Iga juht peab mõistma, et ettevõte
saab omada materiaalset põhivara kuid mitte töötajaid.
Ettevõtte töötajad on ressurss, mis nõuab juhilt kõige rohkem
tähelepanu ja tööd. Samas peab ka iga töötaja mõistma, et
tal on võimalus ja kohustus anda endast parim. Ettevõtte juhi
ülesandeks ongi need töötajate parimad omadused ja loovus
esile tuua, neid tõhusalt rakendada ning töötajaid piisavalt
motiveerida. Olen väga nõudlik juht ja see ilmselt ei pane
töötajaid mind tingimusteta armastama. Osalen ise aktiivselt
personali värbamises ja oleme püüdnud komplekteerida
meeskonna inimestest, kes on valmis ôppima ja arenema.
Viimastel aastatel oleme palganud nn puhtaid lehti, kes on
ettevõttele sobivate isikuomadustega. See annab vôimaluse
koolitada õiget inimest kohe ôiges suunas. Täna on ASis Lasita
Aken meeskond, kes tahab tööd teha ja anda endast parimat.
Tegu on tõeliste meeskonnamängijatega, kes suurepäraselt
sulanduvad kollektiivi.
Kuidas Lasita on viimaste aastate jooksul arenenud? Mis on järgmised suuremad plaanid ja investeeringud?
2009. aasta alguses võttis üsna kehvas seisus ettevõtte
üle Egon Mats. Kuna ettevõte ei olnud eelnevatel aastatel
tootearendusega tegelenud, siis esimene, mille käsile võtsime,
oli tooteportfelli korrastamine. Sama aasta juunis tõime turule
Lasita Softline tootegrupi ja esimesena Eestis ka 78 mm
paksuse profiili.
|
Karm konkurents ei soosi ettevõtteid, kes turutrendidega
kaasa ei tule. Üsna pea sai selgeks, et selline tootearendus
pole piisav, aga enamat ei võimalda olemasolev seadmepark.
Seetõttu otsustasime juba suuremalt ette võtta. Tegime
põhjaliku uuringu ja konkursi seadmete pakkujate seas.
Investeeringute lõppakordiks oli 2013. aasta alguses Working
Process LOGOS Life CNC-aknatöötlemisliini paigaldamine.Kokku ulatus tootmisliini investeering koos vajalike
instrumentide ja tarkvaraga 1,4 miljoni euroni (kooliraha sinna
sisse arvutatud, teatab Helena naerusuiselt). 2015-2016 on
arengu ja investeeringu teravik suunatud müügile. Eeskätt
tähendab see suunda ekspordile.
Järgmiseks verstapostiks
investeeringute osas saab olema
2020. aasta, kui lõpeb rendileping
ja tuleb otsustada tootmise edasine
asukoht. Siin on minu seisukoht
selge – see peaks jääma ikkagi linna,
sest see on positiivne faktor eeskätt
töötajate jaoks. Plaanis on juurde võtta
ka müügiinimesi.
Kuidas puitakna tootmine ja nôudmised on arenenud
viimaste aastate jooksul? Millisena näed tulevikku? Mis on
viimastel aastatel puitakna trendides muutunud?
Saame rääkida ikkagi puit-alumiiniumaknast, sest puitalumiiniumakende osakaal Lasita tootmises on 80%, mistõttu
puitaknast enam rääkida ei saakski. Üheks trendiks on kindlasti
see, et aknad muutuvad suuremaks. Tellijate ja arhitektide
soov on saada ruumi rohkem valgust ja avarust, seina ja akna
soojapidavuse vahe ei ole enam nii suur kui vanasti ning aken
kui ehituselement on kindlasti odavam kui sein.
Näiteks algavad isegi kortermajade aknad üha rohkem
pôrandast vôi maksimaalselt 400 mm põrandast. Üha
populaarsemad on lükanduksed, mis võimaldavad väljapääsu
terrassidele ja eramajade puhul otse aeda. Samuti osatakse
üha enam ära kasutada erinevate klaaspakettide vôimalusi,
nagu näiteks päikesekaitsega klaasid, isepuhastuvad klaasid,
mürasummutavad klaasid jne.
Helena, kas akna suurimale Fensterbau messile ikka
lähed?
Ikka lähen ja seekord päris suure meeskonnaga (5 inimest).
Selleks et vaadata, mis suunas areneb aknatööstus, sest
soetatud seadmepark vôimaldab teha erinevaid tehnilisi
lahendusi ja hetkel on küll tunne, et võimalused on piiritud.
Muud päevakohased teemad, millele mõtled või mis Sind
hetkel kõnetab?
Suurimaks valupunktiks on kindlasti tootmispersonali
otsimine ja probleemid tööjõu leidmisel. Meedias kirjutatakse
pidevalt mediaanpalga suurenemisest ja sealt tekib koheselt
töötajatepoolne soov ja nôudmised palgatôusule. Ettevõtte
tegutsemise valdkond seab paraku omad piirid ning ettevõte
ei saa globaalse palgatõusuralliga kaasa minnes olla kuigi
jätkusuutlik. Palgatõus saab tulla ikkagi ainult efektiivsema töö
ja suurema mahu baasilt.
Teine teema, millele mõtlen, on aus konkurents ettevôtete
vahel, st ausad maksumaksjad vs ebaausad konkurendid.
See puudutab just palgakulusid st nn musta palga maksmist.
Selle korrastamiseks oleks vaja riigipoolset tõhusamat kontrolli.
Riik on pannud ettevôtja ôlgadele suure kohustuse, mistõttu
peaks rohkem tegelema maksupetturite, mitte makse maksvate
ettevôtetega. See on üks võimalusi korrastada sellest tulenevat
ebaausat konkurentsi.
Omaette teemaks on väärtuspakkumine. Ikka ja jälle näen,
kuidas suurobjektide hinnapakkumistes vaadatakse pahatihti
ainult hinnanumbrit ning sellistele olulistele parameetritele
kui aknaelemendi soojapidavus ja mürasummutavus ei
pöörata tähelepanu. Väärtuspakkumises peaks lisaks hinnale
tähtsustama ka kôiki teisi olulisi aspekte nagu soojapidavus,
tehniliselt ôige paigaldus, ôigesti teipimine, ôigete materjalide
kasutamine, elemendi soojapidavus, avatäite soojapidavus
jms. Õnneks on selle teema käsile võtnud EETL ja avatäidete
töörühm, kes saavad olukorda Eestis selles osas kindlasti
parandada.
Kuidas Sulle, Helena, tundus VBH kliendileht ja mis teemad
vôiksid selles lehes olla tulevikus kajastatud?
Selline leht nagu „VBH uudised“ on väga vajalik ja hea asi – just
nimelt informatiivsuse poolest ning uute teemade valgustamisel
nii ehitajatele, arhitektidele kui ka tootjatele.
Ma kutsun arhitekte üles olema rohkem avatud ja valmis
koostööks, et arhitekti poolt mõeldud nägemus oleks ikka
tehniliselt teostatav. Mul on üks hea näide koostööst Soome
arhitektiga viimasest suvest, kui Soomes madalenergiamajale
leiti parim aknalahendus just tihedas koostöös arhitektiga.
VBH peaks oma kliendilehes tutvustama ja promoma ôiget
aknapaigalduse temaatikat. Ehk siis kaob ka ära erinevus
paigalduse hindades.
Kliendileht on positiivne ja VBH tooteuudised peaksid olema
seal kajastatud, samuti tulevikutrendide teemad arhitektidele.
Aitäh Sulle, Helena! Ilusat ja edukat uut aastat Sulle ja kogu
Lasita Aken meeskonnale!
Kohtumine toimus Tartus,
restoranis Trüffe, Raekoja plats 16
|
