Streetfood ehk töömehe toit


Streetfood ehk töömehe toit

Streetfood ehk tänavatoit on lihtsalt öeldes selline toit, mida pakutakse tänavatel, laatadel või muudes avalikes kohtades. Tänavatoit on kohapeal valmistatud, võimalikult värske ning kiiresti kättesaadav. Just värskus, kiirus ja kättesaadavus on need kolm märksõna, mis käivad tänavatoiduga alati kaasas. Tänavatoit jagatakse laias laastus kaheks: näpuvahelt söödav toit ja kiirtoit.
Ajalooliselt oli tänavatoit mõeldud töölistele lõunasöögiks – kuna aeg einestamiseks oli piiratud, tuli kiiresti leida koht, kus pakuti sooja ning toitvat sööki. Tänavatoidu tegemine sõltub aga väga palju kliimast ning seetõttu pakutakse Eestis tänavatoitu enamasti putkades. Meie tänavatel tegutsevad toidupakkujad on alati müünud saiakesi, hiljem lisandusid nende menüüdesse burgerid, pizza ja muud kiirelt ampsatavad toidud.

Maailma mastaabis on burger aga väga väike osa tänavatoidu kultuurist, näiteks Aasias on tänavatoiduks hoopis nuudlid, kiirelt läbiküpsetatud liha, karrid, supid, putukad, mereannid, kohalikud idandid ning juurikad – seda nii praetult, keedetult kui ka muul kujul. Maailmamaitsed on jõudnud viimastel aastatel ka Eestisse ning julgemad maitseelamuste otsijad leiavad tänavatoidukohtadest nii vürtsikaid nuudleid kui saavad tunda ka põletavaid Aasia maitseid. Kasvav trend on veganlus, mis tuleb välja järjest põnevamate retseptide ja maitsetega. Juba täna on võimalik peaaegu igast tänavatoitu pakkuvast kohast leida mõni selline toit, kus pole grammigi liha! Tänavatoit on soodsam kui restoranitoit, aga kindlasti ei saa öelda, et see oleks kuidagi vähem maitsvam. Üldiselt on tänavatoidu hinna ja kvaliteedi suhe hästi paigas.

Tänavatoidu ajaloost

Nagu juba eespool juttu oli, siis tänavatoit on tänaval või avalikus kohas müüdav toit ja jook. Esialgu müüdi tänavatoitu turul või messidel ja sealt edasi jõudis toit ka otse tänavale. Tänavatoitu müüakse mobiilsest toiduletist või karavanist ning see on mõeldud vahetult kohapeal tarbimiseks. Mõned tänavatoidud on piirkondlikud, kuid tihti levinud oma päritolupiirkondadest kaugemale. Enamik tänavatoitu on klassifitseeritav sõrmevahelt söödava kiirtoiduna. Tänavatoit on ka üks faktor, mis toetab linnastumise kiiret kasvu. Uuringute põhjal võib väita, et tänavatoitu tarbib iga päev 2,5 miljardit inimest.
Esimesed teated tänavatoidust pärinevad juba Vana-Kreekast enne meie ajaarvamist. Siis olid tänavatoiduks väikesed praetud kalad. Pompei väljakaevamiste käigus avastati arvukalt tänavamüügi lette. Ida-Rooma lihtsad linnakodanikud kasutasid tänavatoitu laialdaselt, sest paljudel neist ei olnud kodus ahju või kollet, kus toitu valmistada. Tänavatoiduks oli tavaliselt kikerhernesupp leiva ja teraviljapastaga. Vana-Hiinas oli tänavatoit eelkõige vaestele mõeldud, aga ka rikkad elanikud saatsid teenijaid tänavale toitu ostma, et seda siis kodus süüa.

14. sajandi lõpust on säilinud reisikiri Florentine´lt, kes kirjeldas oma reisikirjas Kairo külastusest, kus inimesed istusid ja sõid tänaval mobiilsetelt müügilettidelt pakutavat lambakebabi ja riisi. Teateid tänavatoidust on ka iidsest Türgist. Aastal 1502 sai Ottomani impeerium ehk tänapäeva mõistes Türgi esimeseks riigiks, kes andis välja seaduse ja nõuded tänavatoidule.
Ameerika koloniaalajal müüdi tänavatoiduna odavaid austreid, röstitud maisitõlvikuid, puuvilju ja kompvekke. Austrid olid eriti soodsad ja populaarsed tänavatoiduna kuni umbes 1910. aastani, mil ülepüük ja reostus tekitasid hinnatõusu.

19. sajandist pärinevad nn Prantsuse friikartulid ehk õlis friteeritud kartuliribad. Londoni tänavatoitudeks olid hernesupp, krevetid ja praetud angerjad.
Taist on pärit lai tänavatoidu valik liha-, kana-, kala- ja köögivilja näol, mida pakutakse nii grillituna kui küpsetatuna. Tai tänavatoidu populaarsuse kasvule aitas kindlasti kaasa suur linnastumine, mis toimus eelkõige 60-70-ndatel aastatel ja ka kasvav turismitööstus.

Tänavatoite laiast maailmast

Kes meist ei teaks, et burgerid, hot dogid ja sõõrikud on Ameerika tüüpiline tänavatoit. Itaalias pakutakse tänaval pizzasid, paninisid ja arancinit, mis on liha ja tomatikastme, mozzarella või hernestega täidetud ja riivsaiaga kaetud friteeritud riisipallid. Prantsusmaal pakutakse tänaval crepe’e ehk õhukesi pannkooke, Belgiast on tänavatoidukultuuri tulnud vahvlid, Saksamaal kohtab pea igal tänavanurgal bratwursti ja currywursti kioskeid. Poolas müüakse tänaval bageleid ehk ümmargust krõbeda koorikuga saia, tšehhid armastavad bramborake ehk kartulipannkooke ja Türgist on pärit kebabid. Kes on käinud Ühendkuningriigis, on kindlasti ära maitsnud fish and chips kombinatsiooni ehk kala ja friikartulid. Meie idanaabrite tänavatoidukultuuri iseloomustavad erinevate täidistega pirukad. Idamaadest on tulnud falafelid ning Tai tänavatoit on grillitud maisitõlvikud, friteeritud kana koriandri, küüslaugu, pipra ja erinevate kastmetega. Maailm on lai ja rikas ning nii pakub ka tänavatoit kuhjaga avastamisrõõmu.

Rääkides tänavatoidust Eestis, ei saa mööda minna Tallinna Tänavatoidufestivalist. Tallinna Tänavatoidufestival, millest suuresti kogu tänavatoitlustuse valdkonna kiire areng Eestis alguse sai, tähistab sel suvel oma 5. sünnipäeva! Esimese juubeli puhul on hoolega valitud toitlustajad kombinatsioon kvaliteetsest “klassikalisest” tänavatoidust ning värsketest, üllatuslikest ja eksootilistest lähenemistest. Eesti 100. juubeli puhul tehakse kummardus kohalikule kokakunstile – festivalilt leiad sel aastal Eesti toitu uudsel, erilisel või just väga traditsioonilisel viisil. Tallinn Tänavatoidufestival väärtustab rohelist mõtteviisi ja minimeerib koormust ümbritsevale keskkonnale. Festivalid on plastikkõrre-vabad, toitu serveeritakse ainult taaskasutatavatelt või biolagunevatelt nõudelt, jooke pakutakse ainult panditopsides ning korraldatud on mõistlik jäätmekäitlus.

Tallinna 5. Tänavatoidufestival toimub 9. – 10.06 Telliskivi loomelinnakus.