Mehis Tiitsar
tootejuht
VBH Estonia ja Tallinna Tehnikaülikooli liginullenergia uurimisrühm eesotsas Jaanus Halliku ja Targo Kalamehega viis läbi põhjaliku uurimuse, et välja selgitada avatäidete paigaldusmeetoditest tulenevad soojustehnilised erinevused.
Käesoleva arvutusliku uuringu eesmärk oli uurida akna seinakinnitusest tingitud joon- ja punktsoojusläbivusi kahe erineva seinatüübi võrdluses ning kolme põhimõtteliselt erineva kinnituslahenduse võrdlusest tingitud mõju liitekoha joonsoojusläbivusele. Teisisõnu, milline aknapaigalduse lahendus tänaseid energia ja ehitusnõudeid kõige paremini täidavad ja lõpptarbijale pikas perspektiivis kõige kasulikumaks osutuvad.
Uuringus kasutasime kahte erinevat seinatüüpi:
- krohvitud soojustusega Columbia-kivist müüritis
- raudbetoonist seinapaneel
ning kolme põhimõtteliselt erinevat kinnituslahendust:
- terasest SFS kinnituskonsoolid
- puidust paigaldusraam akna perimeetris
- tugevdatud soojustusmaterjal CompacFoam
Akna seinakinnituse liitekoha joonsoojusläbivuse uuringus kasutasime võimalikult sarnaste ristlõigetega nn saksa-tüüpi PVC- ja puitakent. Soojustusmaterjalina seinas kasutasime madala soojuserijuhtivusega PIR-materjali. Kasutasime standardmõõduga akent 1,23×1,48 m, mille punktkinnitite vaheks oli 700 mm. Puitprussist paigaldusraami kinnitamisel arvestasime ka terasnurgikute mõju soojuskaole.
Et kogu uurimus oli väga mahukas ja detailne, siis toome siinkohal välja vaid põhilised ja kõige suuremad erinevused paigalduslahendustes ja materjalides, mis kõige paremini erinevused esile toovad. Parema eristumise huvides on jäetud fassaadi soojustuse ülekate aknale tegemata.
Tulemustest selgub, et kõige suurema erinevuse avatäidete paigaldamisel kasutatavates materjalides annab puidust paigaldusraami mittekasutamine. Puitraami ja näiteks CompacFoam profiili redutseeritud joonsoojusläbivuse erinevus CompacFoami kasuks on lausa 60%. Ava serva puitprussiga paigaldatud aken annab Ψ tulemuseks 0,0955 W(mK), CompacFoam profiiliga aga 0,0574 W(mK).
Teine oluline erinevus soojusjuhtivuses joonistus välja selgelt PVC akna puhul, kui kasutada selle all standardset plastik paigaldusprofiili CompacFoam paigaldusprofiili asemel. Ka siin tuli erinevuseks ca 60%.
Akna paiknemine soojustuskihi erinevates sügavustes annab samuti märgatava võidu soojuskadudes. Nt SFS-konsoolidega akna paigaldusel 50 mm sügavamale soojustuskihti viimine vähendab joonsoojusläbivust akna vastaval küljel ca 15%. Kui aken või uks paigaldada soojustuskihi sisemise küljega tasa JB-D-süsteemiga, siis tulemuseks annab see 0,0599 W(mK), kui aga avatäide nihutada 50 mm võrra kaugemale soojustuse sisse, siis on tulemuseks 0,0518 W(mK).
Väga suure erinevuse saime kihilistes raudbetoon-seinaelementides täna peamiselt kasutatava puitraami asendamisel CompacFoami vastu. Puitpruss paneeli ava perimeetris andis tulemuseks 0,0783 W(mK), CompacFoam aga lausa 0,0456 W(mK).
Loomulikult muutuvad antud numbrid ühele või teisele poole, kui muuta vahekaugusi, materjale ja paigaldusvõtteid, kuid selge on see, et terve kortermaja lõikes annavad sellised valikud olulise võidu.
Täismahus uuringut “Akna ja seina liitekoha soojuskao ja niiskusturvalisuse arvutuslik uuring” saad lugeda SIIT
