Persoonilugu. Enno Rahuoja

Enno Rahuoja

Seekordses persooniloos avab end Enno Rahuoja, kes on kvaliteetsete kinnitustarvikute liidri SFS Eesti tegevjuht ja kinnitustarvikute valdkonnas töötanud juba üle 20 aasta.

Paar sõna, Enno, Sinust endast?

Olen Enno Rahuoja, sündinud Roti aastal Vee märgis Sõnnina, mis ütleb nii mõndagi astroloogiahuvilistele. Mulle on tähtis minu pere ja sõbrad, kellest pean väga lugu ja kellega koos meelsasti huvitavaid asju ellu viime. Olen pärit Märjamaalt, kus aastatel 1970-1990 tegutses Rahuojade puhkpilliorkester. Seda tänu vanavanematele, kellel oli 12 last, aga kellest enamus jäi pidama Raplamaale. Kui keegi küsib, mis on minu elu suurim õnnestumine, siis julgelt võin öelda – abikaasa Aire koos tütarde Helena ja Rebekaga. Naljatades ikka ütlen, et kodus koos lemmikloomadega olen ainus isane, kes teab, kuidas tüli vältimiseks on prill-laua õige asend.
Spordist ja hobidest võib välja tuua korvpalli, sulgpalli, suusatamise ning juba varasest noorusest on tehnikasport nagu kart ja mootorratas jätkuvalt hingelähedased. Ametiga kaasnev hobi, mis igapäeva tööst välja kasvanud, on kinnituslahenduste nägemine ja uute lahenduste oma kätega praktiseerimine.

Mis toodetega tegeleb SFS?

SFS (sõnast Swiss Fastening System, hiljem Secure, Fast, Simple) juurtega on algselt tuntud kui ehitussektorisse innovaatilisi kinnituslahendusi tootev ettevõte, millest tänaseks on välja kasvanud rahvusvaheline börsiettevõte, kus lisaks tehnikainseneridele on veel teisi ja väga põnevaid tööstusvaldkondi nagu lennukid, autod, mobiilid, arvutid, elektrotehnika, meditsiin jm tööstusharud. Mõnda kinnituslahendust lähemalt tutvustades saate aimu, mis rolli SFS mängib meie igapäevaelu kvaliteedis.

Millised SFS tooted mõjutavad sinu elu kvaliteeti juba täna?

Auto turvarihmavõll peab tegema avarii hetkel kuni 8-väänet ümber oma telje, et leevendada kokkupõrkel reisija rindkerele tekkivat kahju (vahetamata jätmise korral pole avariilise auto ostul antud võllist enam abi), SFS turuosa on maailmas ca 30%.

Mobiiltelefon: kruvide tootmises lubatud kvaliteedivigade arv on üks miljonist, kusjuures väikseim kruvi läbimõõt keerme harjalt on 1,8 mm (iPhone’is on neid ca 50 / tahvlis ca 100 kruvi). SFS turuosa on siin 50%. Kui meil tootmine seisma jääb, saab välja arvutada, kui palju jääb tootmishetkel telefone tootmata (15 aastat tagasi, kui SFS-turuosa oli ca 95%, vajas Nokia telefon 6-kruvi telefon kohta ning tellija vajadus oli ööpäevaringselt 24-kruvi sekundis).

Meditsiin: kruvid luude kokkukruvimiseks ja proteeshammaste lõualuusse kinnitamiseks.

Aknad ja uksed: SFS toodab keerukaid kvaliteethingi meie Itaalia tehases nii akendele kui ustele, kus eripäraks on kolmesuunaline reguleerimisvõimalus ning montaaži lihtsus. Samuti on meil terviklahendused montaažile, kus uudisena võib välja tuua avatäite kukkumiskaitsena toimiva montaažisüsteemi, tagamaks mitte ainult mehhaanilise püsivuse, vaid ka inimeste turvatunde, et mitte koos avatäitega tänavale kukkuda.

Räägi veidi SFS Eesti tekkeloost ja kuidas Sina sellesse sattusid?

1999. aastal olin lõpetamas EPA põllumajanduse mehhaniseerimise eriala ning juba talvel alustasin tulevikusuundade kompimist, kuhu tööle minna. Selleks ajaks olin käinud juba 4 aastat oma elust piiri taga õppimas (SE, DE, USA) ning oli soov leida rahvusvaheline ettevõte, kus võimalik säilitada oma õpitud keeled ja suhtlusoskus. Märtsiks oli mul 3 pakkumist müügi- ja hankevaldkonnas ühelt tuntud kütusefirmalt, tehniliste masinate kaubamärgilt ja SFS-ilt. SFS-i värbamise viis läbi Soome Tööstus-Kaubanduskoda Eestis, mis tõstis usaldust, ning SFS oli ka paindlik palkama mind osalisele tööajale, kuni kool saab lõpetatud. Nii ma siis olen tänaseni kruvimees…

Kuidas võtad kokku möödunud 2020. epideemia-aasta, millise jälje sedalaadi ootamatused meie sektorisse jätavad?

Meie sektoris on aktiivsel kohal mitte ainult tootmine, vaid projekteerimine, insener-tehniline teostus. Samuti valmistoote montaaž, mis tihti lõppeb puitmajade ­ekspordiga kuhugi kaugele piiri taha. Oleme lisaks Eesti turule teenindanud viimased 10 aastat Läti ja Leedu kliente. Vana mudel vajas inimestega füüsilist kontakti, mis nõudis tohutut ajaressurssi logistikale. Epideemia blokeeris liiklemise ning just seda meie väike Eesti ärimudel vajaski, et klient oleks nõus kohtumisteks ka arvuti- või mobiili­ekraani vahendusel. Kui varem tuli vaeva näha, et kohtumised toimuks veebis, siis epideemia lausa palus, et need toimuksid distantsilt – nii muutusime ühe päevaga kättesaadavaks nii Eesti ehitajale Põhja­maades, Läti arhitektile ja Leedu edasimüüjale ning seda ilma raiskamata aega reisimisele. Tulevik on virtuaalne ning kannapööre juba tehtud, nüüd käib võidujooks, kes teeb seda distantsilt paremini või veenvamalt.


Oled ka ühtlasi EKFML liidus tegev, milliseid arenguid, mida põnevat plaanite siin ellu viia?


2018-2022 viisaastaku plaanis on toota 5-uut EVS rahvuslikku paigaldusstandardit katuse- ja fassaadisektoris.

  • Koostöös kutsekoja ja haridussektoriga on soov tähtsustada meistritaseme 3-4-5 õppe kvalifikatsioonid, kus sell (3), meister (4) ja tööjuht (5) on need inimesed, kes on rahvusvaheliselt tunnustatud ning aktsepteeritud mitte ainult Eestis, vaid ka piiri taga hästitasustatud spetsialistidena.
  • Täna toimub eÕppe-keskkonna loomine ja lisaks koostöö Eesti kolme suurema ehituskooliga.
  • Lisaks räägime võimalikust koostööst Puitmajatootjate Liiduga, kus teemaks kvalifitseeritud ja pädeva tööjõu sertifitseerimine nii Eestis kui ka välismaal. Seal on abiks rahvusvaheliselt katuse- ja fassaadi omaalaliite ühendav
  • www.IFD-roof.com, mille täisliige on ka EKFML.
  • Siin on ka mõtlemisainet aknatootjate sektoris tegutsevatele paigaldusmeeskondadele – kuidas edasi, nii et pädevus on tõestatud, mida reguleeritud ehitusturg hakkab aina rohke nõudma.

VBH ja SFS edukas koostöö on kestnud juba pikka aega, milline sõnum on Sul avatäidete sektorile tulevikku silmas pidades?

Tulevik puhkeb õitsele… Siin on mõtlemisainet seoses saabuva renoveerimis­buumiga Eestis, kus Nõukogude Liidu ajal ehitatud kortermajadel saab täis 50-aastane ekspluatatsiooniiga, aga antud perioodi ehitusmahud olid tänasega võrreldes kordades suuremad. 1/3 kortermajadest on vaja lammutada (kerkivad uued) ning ülejäänud maht tõuseb kasvava tempoga, mis lõpeb 2040. aastaks sellise rütmiga, kus on vaja toota 1-kortermaja jagu aknaid nädalas koos uue fassaadi, katuse ja ventilatsioonilahendusega. Kesk-Euroopa turukogemus viitab moodulakna süsteemidele, sisaldades väliseid ruloosid-ribisid, ventilatsiooni­lahendusi, k.a piirdeid, mis tõstetakse täis­lahendusena olemasoleva avatäite asemele, tagades sellega kvaliteetse ja kiire montaaži korrusmajale või monteeritavale seinaelemendile.

Kuidas hindad tänast olukorda ava­täidete paigalduses Eestis, kus me oleme ja kuhu liigume?

Täna oleme murdepunktis. 2021. aasta juulis kehtima hakkav projekteerija vastutus eraldab terad sõkaldest ning saame teada, millised aknamontaažilahendused toimivad 10 – 25 aastat. Eesti turg on harjunud ehitama kuni 10-aastaks või kuni garantiiperioodi lõpuni, kus avatäidete montaažijärgsed U-väärtused on jäänud tagaplaanile – tulemas on uus ajastu, kus toimivad insener-tehnilised lahendused ei ole ainult tähtsal kohal, vaid ka nende kättesaadavus arhitektidele tuleviku BIM süsteemides. Täna näen ainult üksikuid tootjaid, kes on valmistanud müügi dokumentatsiooniks professionaalse paigaldusjuhendi, kus tuuakse välja detailne U-väärtuse hinnasuhe läbi kvaliteetse montaažisüsteemi ja millega tagatakse tellijale “garantiiline lahendus ajas”. Sina, lugeja, ole esimene, kes haarab kinni mõttest küsida vajadusel abi VBH-st või otse SFS-st ja tee lahendus ära – oma üllatuseks näed, et akna tootmine on odav lõbu võrreldes montaažist ja lisatarvikutest tuleva käibenumbriga tulevikus.

Oled pikalt ehitussektoris olnud, mis meil on hästi, mis Sind kõige rohkem häirib?

20 aastat tagasi oli kinnitustarvikute sektori müügiinimese jaoks häirivaid teemasid palju. Sinisilmsena uskusin, et ehitussektor on üks paremini reguleeritud sektoritest, kus kvaliteeti on kerge müüa. Peale 2013.07 (CPR) ehitusregulatsiooni kehtestamist Euroopas võttis üleminek Eestis aega 5 aastat. Täna on juba ehitus-juriidiline materjali tootja pilgu läbi ning eksimused on lihtsalt karistatavad – küsimus on kes, kuidas ja millal. Täna ei häiri mind midagi, sest isegi kui kogused langevad, siis tihti turu nõuded tõusevad (eilse kaheklaasilise paketi asemel on täna kolmeklaasiline pakett jms) ning proportsioon hinnas ei muutu, samuti kehvasti tehtud töö vajab varasemat renoveerimist ning see on “töö kindlustus” (Job Security), kus täna kaotatud projekt on homme jälle pakkumises. Näide: USA keskmise lamekatuse iga on 5..7 aastat (Eestis = 10..25 a) ning katusemeister seal ei ole huvitatud häid materjale kasutama, sest kindlustus tagab omanikule turvatunde ning ehitaja on peatselt heategijana tagasi samal objektil.