Olen siin maailmas elanud juba poolsada aastat, aga nähes, kuidas kaks sõpra on lühikese aja jooksul läinud taevastele radadele, tuleb paratamatult mõte, et iga vaba ja õnnelikuna elatud päev on kui kingitus, mille eest tuleb olla tänulik ja rõõmustada. Ning samas ikka ja jälle meeles pidada, et jonnimine, paha tuju ja negatiivne mõtlemine peavad olema täiesti keelatud.
Alates 24. veebruarist on kõik muutunud ja raske on kirjutada millestki tähtsast, kui ise tead, et midagi hetkel olulisemat kui Ukraina vabadus ja sealsete inimeste elud lihtsalt ei ole olemas. Mõtlesin alguses, et seekord et ei kirjuta üldse midagi, sest midagi lisada on keeruline. Seetõttu jääb seekord lühikeseks ka minu eessõna, sest neid pisaraid ja seda valu, mida selle aja jooksul on tulnud tunda ja valada, pole kunagi varem olnud. VBH Ukrainas on 75 töötajat, olen nendega pidevas kontaktis, nii mõnedki pered oleme suutnud evakueerida Euroopasse ja siiani on nendega õnneks kõik kontrolli all.
Mul on edasi anda kaks siirast emotsiooni. Esmalt tahan isiklikult tänada oma VBH kolleege Poolas, eesotsas Barbara Siminska’ga, Tšehhi kolleegi Lubomír Boháč’it, Saksa kolleegi Udo Walterscheid, kes kõik on aidanud evakueerida meie kolleege ja nende pereliikmeid Ukrainast turvalisematesse paikadesse, on aidanud või pakkunud uusi ajutisi kodusid. Kui ma varem olen olnud poolakate aususe või nende omakasuta äri ajamise suhtes skeptiline, siis nüüd, sõja valguses pean oma mõtteid puhastama ja paluma poolakatelt vabandust, sest see, mida olete teinud ja tegemas ukrainlaste ja Ukraina heaks, on tõeliselt võimas, suur-suur tänu teile!
Teiseks tahan edasi anda oma Ukraina kolleegi Yuri Katzenko sõnumi mulle pârast seda, kui olime evakueerinud tema perekonna Harkivist Poola: “Ma ole õnnelik, et töötan VBH-s, aitäh teile!” Slava Ukrainii!
Meenutades Igor Pavlovskit. Kahjuks pean kurbusega teatama, et oleme kaotanud ka oma hea kolleegi, mina hea sõbra, Ukraina VBH tegevjuhi Igor Pavlovski… Aitäh sulle kõige eest, Igor, raske on uskuda, et Sind enam ei ole. Luban, et viime Sinu eesmärgid ellu ja Ukraina saab vabaks!
Kuigi minu jutt sai seekord olema pisut morbiidne ja kurb, siis ülejäänud lehekülgedelt leiate ikka häid ja positiivseid uudiseid meie partneritelt, mida toovad teieni meie Eesti VBH kolleegid. Aitäh teile kõigile töökuse ja lojaalsuse eest!
VBH nimel ja teie teenistuses!
Indrek