Kas linnaõhk teeb vabaks?

Kas te teadsite, et vastavalt ÜRO viimastele uuringutele elab praegu juba üle poole maailma elanikkonnast linnades? Ja 2050. aastaks suureneb see hulk kahe kolmandiku peale tervest inimkonnast. See tähendab, et linnastumisega seotud probleemid võivad kasvada plahvatuslikult terve planeedi ulatuses, kui me oma linnasid võimalikult kiiresti ümber ei hakka kujundama. Maailma rahvastikuülevaade hoiab iga-aastaselt rahvaarvu muutustel hoolikalt silma peal, et paremini mõista globaalseid arengusuundumusi.
Ehkki tänavu on suurima rahvastikuarvuga linnade nimekiri põhimõtteliselt sama võrreldes eelmise aastaga, siis koguarvud ja positsioonid on pisut muutunud. Maailma suurima linna staatuse on säilitanud Tokio, millele järgnevad Delhi ja Shanghai.
Linnastumise globaalsest kasvust hoolimata on märgata ka pisut positiivseid suundumusi. Nii näiteks on suutnud mõlemad 20 suurima rahvastikuga linnade sekka kuuluvad Jaapani linnad – Tokio ja Osaka – oma rahvaarvu vähendada. Ülejäänud linnades aga kasvas rahvaarv keskmiselt 1,8%. Kasvunimekirja juhivad Mustal Mandril asuvad linnad Kinshasa Kongo Demokraatlikus Vabariigis (4,39%) ning Lagos Nigeerias (3,54%). Ameerika mandritel on endiselt suurim linn Sao Paolo Brasiilias, talle järgnevad Mexico City ja Argentiinas asuv Buenos Aires. Euroopa suurimaks linnaks on jätkuvalt Istanbul, kus asub üle 14,5 miljoni elaniku.
20 suurima rahvaarvuga linna maailmas on suuruse järjekorras: Tokio (37 274 000), Delhi (32 065 760), Shanghai (28 516 904), Dhaka (22 478 116), Sao Paolo ( 22 429 800), Mexico City (22 085 140), Kairo (21 750 020), Peking (21 333 332), Mumbai (20 961 472), Osaka (19 059 856), Chongqing (16 874 740), Karachi (16 839 950), Istanbul (15 636 243), Kinshasa (15 628 085), Lagos (15 387 639), Buenos Aires (15 369 919), Kalkuta (15 133 888), Manila (14 406 059), Tianjin (14 011 828) ja Guangzhou (13 964 637).