Alanud aastast on juba kaks ja pool kuud selja taga, varsti on naistepäev ja kui kaugel see jaanipäev enam on… Aeg möödub iga elatud aastaga üha kiiremini. Kas see on see vanaduse märk või on lihtsalt sündmusi ühes ajahetkes lihtsalt erakordselt palju?
Ülo Vooglaid on öelnud: „Inimese elu pikkust tuleb mõõta mitte astroloogilise aasta, vaid kogetud sündmuste järgi ühes aastas. Seega võib tegus inimene oma kogemuste põhjal olla vanem/ elukogenum kui inimene, kes teeb ja kogeb vähem, kuigi bioloogiliselt on nad ühevanused.“
Siin seda eessõna kirjutades olen tagasilennul puhkuselt, kus sai kogetud headust, rõõmu, ilu ja looduse jõudu ning muljeterohkuse tõttu on mõtteid raske korrastada.Seekord tahaksin kirjutada hirmust ja kommunikatsioonist. Hirm majanduse käekäigu pärast.
Olen mõelnud ja mitmed inimesed on küsinud, et mis küll saab sellest aastast ja kas hirmu pole või kas peaksime tundma hirmu? Üks potentsiaalselt toimiv retsept hirmu vastu võiks äkki olla selline: kui oled ennast majanduslanguseks ettevalmistanud, läbi mõelnud oma tegevused ja otsused, siis oled sa võitluseks vaenlase vastu valmis ja seega ka tugevam. Seega usun, et parim rohi võimalikuks kriisiks on hea ettevalmistus. Tee kõik, mis sõltub sinust ja mida sa saad muuta. Ära kuluta oma energiat sellele, mida sa muuta ei saa.
Kommunikatsiooni peale mõeldes tuli hiljuti meelde üks ammukuuldud anekdoot karust, kes käis metsas ringi nimekirjaga, kelle ta ära sööb. Metsaasukad olid kôik hirmul. Juba oli kuulda, et karu on siili ära söönud…. Ähmis rebane jooksis jänese juurde ja teatas, et tal on info, et jänes on nimekirjas järgmine ja küsis: ”Mis teed, jänes?”. Jänes aga vastas rahulikult, et läheb räägib karuga. “Loll oled, vä?“ hüüdis rebane, „ta sööb su ju siis kohe ära!”. Jänes aga võttis südame rindu ja läks. Jõudes karu juurde, küsis jänes: “Kuule karu, kas vastab tõele, et sul on selline nimekiri?”
„Jah,“ vastas karu „ja kõik, kes on nimekirjas, söön ära!“.
„Aga karu, kas on mingi variant, et sa tõmbad minu sellest nimekirjast maha?“ küsis jänes.
„Ah et tõmban maha? No hästi, kui sa ei taha, siis ma tõmbangi sinu sellest nimekirjast maha,“ vastas karu.
Siit loo moraal: räägi oma inimestega, kommunikeeri, sest infot pole kunagi liiga palju. Olen ise selle lihtsa tõe vastu patustanud, aga soovin, et teie, kallid lugejad ei eksiks ning oleksite palju targemad kui mina. Eriti oluline on oma inimestega suhelda rasketel aegadel, kus hirmu ja teadmatust on niigi palju.
Ilusat kevadeootust! Olgu teil avatud meel, positiivne mõtlemine ja tugev tervis.
Kôike head ja kohtumiseni!
Teie teenistuses ja kogu VBH Estonia töötajate nimel
Indrek Sauga