Sel korral on VBH Estonia kliendilehe usina reporteri mikrofoni ette sattunud Teknose Baltimaade tehnilise toe juht Marek Reppo.
Palun räägi veidi iseendast ja oma teekonnast.
Minu nimi on Marek Reppo. Olen pärit Tallinnast, kuid töö ja armastus viisid mind 2009. aastal Tartusse. Viimistlusmaterjalide müügiga puutusin esimest korda kokku 1995. aastal, kui asusin tööle tollal Assakul asuvasse ehitusmaterjale müüvasse kauplusesse Majakaup (Tecars OÜ). Kauplus kolis sealt lõpuks Peetrisse Tallinna piirile ning nüüd asub selles kohas hoopis teine hoonestus. Sealt liikusin ma 2000. aasta juunis edasi Mustamäele, Kemiflora kauplusesse, kus olin aastani 2006 müüja-konsultant. Tegelesin äri- ja jaeklientide teenindusega, samuti olin abiks autovärvi valimisel-segamisel ning vastutasin Sokeva maalritarvete sortimendi eest. Aastatel 2006-2016 töötasin Kemifloras puidutööstusvärvide müügijuhina, liikusin kauplusest klientide juurde tööstustesse ja sain neid niimoodi toetada kohapeal. Mulle meeldis, et sain ennast pidevalt arendada ning mul oli võimalik teha koostööd Teknos OY spetsialistidega, kellest 2012. aastal said mu enda kolleegid seoses Kemiflora omandamisega Teknose poolt. Aastast 2012 algas ka koostöö VBH meeldiva kollektiiviga. Aastatel 2016-2024 olin ametilt Baltimaade puidutööstusvärvide müügi äritegevuse toetamise juht. Sain enda teadmistega aidata meie kolleege ka väljapool Eestit. Alates eelmise aasta keskpaigast olen liikunud edasi uuele ametipostile, milleks on Ida-regiooni tehniliste teenuste juht ja millega on minu tööpiirkond märgatavalt suurenenud.
Kas puidutöötlemise sektoris on täna olla lihtne või keeruline?
Ma ei ütleks, et puidutöötlemise sektoris oleks täna olla lihtne, konkurents on meil väga tihe. Et ellu jääda tuleb kõvasti pingutada, mitte miski ei tule ise lihtsalt kätte.
Milline on Sinu nägemus Eesti puidutöötlemise valdkonnast? Millised on eelised ja millised on nõrkused rahvusvahelisel tasandil?
Eesti puidutöötlemise valdkond on oluline osa riigi töötlevast tööstusest ja majandusest laiemas aspektis. See hõlmab mitmesuguseid tegevusi, nagu saematerjali, vineeri, spooni, puitkonteinerite, põrandamaterjalide ja kokkupandavate puitehitiste tootmine. Eesti asukoht metsarikkas piirkonnas annab sellele sektorile tugeva aluse.
Eelistena rahvusvahelisel tasandil on meil rikkalik loodusressurss, taastuva ja keskkonnasõbraliku materjali kasutus, teaduslik baas. Meil on olemas Eesti Maaülikool, mis, kuuludes maailma 100 parima ülikooli hulka põllumajanduse ja metsanduse valdkonnas, toetab valdkonna arengut teadus- ja arendustegevusega. Lisaks ka mitmekesine tootmine, hõlmates nii mehaanilist, keemilist kui ka termilist töötlemist, mis võimaldab pakkuda laia valikut tooteid.
Nõrkuseks rahvusvahelisel tasandil on kindlasti tööjõu ja oskuste puudus. OSKA uuringud on näidanud, et metsanduse ja puidutööstuse valdkonnas on tööjõu ja -oskuste vajadus suur ning see võib lähiaastatel muutuda veelgi kriitilisemaks.
Keskkonnamõjud ja poliitilised piirangud – Eestis on pidevalt arutletud metsade liigse raie ja selle mõju üle looduskeskkonnale, samuti selle üle, et Eesti puidutööstus peab konkureerima suurte tööstusriikidega, kus on suuremad tootmismahud ja madalamad tootmiskulud.
Kes on ametikaaslastest Sinu eeskujud või iidolid?
Enda kolleegidest on mulle olnud eriti suureks eeskujuks ja toeks Soomes töötavad kolleegid Jarmo Leino, Markku Blommendahl ja Petri Laurila. Kaks esimest on nüüd läinud juba teenitud pensionile, kuid peame nendega pidevalt sidet ja saame aegajalt kokku. Ilma nende toeta ei oleks ma kindlasti täna see, kes ma olen. Oma ettevõttes on loomulikult veel inimesi, kes mind inspireerivad, sest nende 25 aastaga on lisandunud väga palju kolleege, kellega on saadud koos töötada.
Kuhu näed hetkel puidutöötlemisega seotud trende suundumas? Millised on kohalikud, millised aga globaalsed trendid?
Puidutööstuse uusim trend on tulekaitsetooted, sobivate lahenduste leidmine, et tagada klientide poolt nõutud B-s1,d0 klassifikatsioon. Kõige viimase trendina hakkab silma puidu ühtlane hallistumine ehk ained, mis ei peagi puitu niivõrd kaitsma, vaid et ainet peale kandes on võimalik saavutada alusmaterjali ühtlane hallistumine. Metalliktoonid on taas tekkinud päevakorda, meie valikust leiab erinevaid hallikaid toone.
Millest tunned kõige rohkem puidutöötlemise sektoris puudust? Mille üle uhkust tunned?
Puudust tunnen sellest, et meil Eestis puudub asutus, kes reguleeriks puidutööstuse sektoris tehtavaid töid, määraks ühtlased süsteemid, hooldusvälbad, nii nagu seda on Soomes kehtiv RYL. Uhkust jällegi selle üle, et Eestis on piisavalt palju puidutööstusettevõtteid, kes väärindavad puitu ja et saan olla neile toeks uute lahenduste pakkumisel.
Tööpingest vabanen pere ja lapselastega tegeledes.
Mida pead enda kõige suuremaks õnnestumiseks?
Suurimaks õnnestumiseks pean seda, et olen suutnud ennast ametialaselt pidevalt täiendada ja olen suutnud kõige õpitava suhtes huvi üleval hoida.
Kas oled endale seadnud ka mingeid pikemaajalisi eesmärke? On Sul unistusi, mis ootavad realiseerimist?
Koroonapandeemia ajal läbisin ma Võrumaa Kutsehariduskeskuses asuva puidu kompetentsikeskuse TSENTER üheaastase puiduvaldkonna keskastme juhtide programmi “Skilled Up”. Õppetöö kestis terve aasta, üks päev nädalas. Selline ajagraafik sobis mulle ideaalselt ja andis tõuke minna edasi õppima Võrumaa Kutsehariduskeskusesse ärikorralduse spetsialisti erialale, mille läbisin kahe aastaga. Nüüd oman 5. taseme turundus- ja müügispetsialisti ja 5. taseme ostuspetsialisti kutsetunnistusi. Et õppimine tundus täiesti meeldiva ajaviitena, siis asusin edasi õppima Tartu Ülikooli Kutseõpetaja erialale. Loodetavasti lõpetan õpingud aastal 2027.
Mis mulje on Sulle jäänud õppekvaliteedi hetkeseisust? Kui populaarne on sellise hariduse omandamine noorte seas ja kas oled õpetamise trendide osas mingeid uusi suundi täheldanud?
Eesti õppekvaliteet on väga heal tasemel, olles ise läbinud ärikorralduse spetsialisti eriala kutseõppes õppisin igapäevaselt midagi uut juurde ja saan nüüd õpitut kasutada oma töös. Õpetajate tase on meil Eestis väga kõrge. Paljude õpilaste esimeseks valikuks ei ole kutseõpe, kuid trendid näitavad, et huvi kutseõppe vastu kasvab. Noored on lisaks keskharidusele valmis omandama ka mingi eriala, et tagada vähemalt mingigi töökoht kooli lõpetamisel. Kuid eks kõik paistab selgem pärast haridusreformi.
Enda suurima eesmärgina näen kunagi olla puidu väärindamise edasiandja mõnes kutsekoolis. Kas siis tisleriõppes või äkki on siiski kunagi võimalik õppida kutsekoolis ka avatäidete valmistajaks või voodrilauatööstuse spetsialistiks.
Kuidas sa vabaned tekkinud tööpingetest? Mis või kes aitab Sul ennast laadida?
Tööpingest vabanen pere ja lapselastega tegeledes. Hobina tegelen ma sportpüssi laskmisega tiirus. Olen üritanud enda hobi ka teistele tutvustada ning korraldanud ka mitmeid aastaid Elva lasketiirus koostööpartneritele laskevõistlust „TEKNOS/VBH CUP“.
Tahaks jutu kokku võtta millegi lõbusaga – äkki meenub Sulle intervjuu lõpetuseks mõni koomiline episood või anekdoot, mis sektorit iseloomustab?
Kaks purjus tegelast vaidlevad, mitu puud kasvab baari ees. Üks väidab, et kaks puud, teine, et ainult üks puu. Samal ajal väljub baarist kolmas mees ja ütleb:
”Mehed tulge eest, ma lähen metsa pissile!”
Hobina tegelen ma sportpüssi laskmisega tiirus. Olen üritanud enda hobi ka teistele tutvustada ning korraldanud ka mitmeid aastaid Elva lasketiirus koostööpartneritele laskevõistlust „TEKNOS/VBH CUP “.