Kas teadsite, et mööblipinna vastupidavust köögis, elutoas või hoopis laste mänguasjadel mõõdetakse rangete standardite järgi? Kui soovite, et puitpinnad kestaksid aastaid kaunina ja oleksid tervisele ohutud, on oluline mõista, mida erinevad tähised ja testid tegelikult tähendavad. Toome teieni ülevaate kõige olulisematest standarditest, mis aitavad puidu- ja mööblitööstuses õigeid valikuid teha.
Mööblipindade koormusklassid (ÖNORM A 1610-12)
Mööbli kasutusotstarve määrab ära selle, millist kaitset pind vajab. Standard jagab mööblipinnad nelja peamisse kasutusvaldkonda:
I klass: köökide, laborite ja töökodade tööpinnad (kõige suurem koormus),
II klass: köökide, vannitubade ja kontorite lauaplaadid,
III klass: elutubade lauaplaadid, mööbli esised ja pidevalt nähtavad pinnad,
IV klass: pinnad, mis ei ole igapäevaselt nähtavad.
Selleks, et pind vastaks oma klassile, peab see läbima kolm kohustuslikku testi:
keemilise püsivuse, kulumiskindluse ja kriimustuskindluse testi. Näiteks kõrgeima (I klassi) nõude keemilisele vastupidavusele saavutavad reeglina kõrgsurvelaminaadid (HLP), samas kui kvaliteetsed kahekomponentsed PUR- ja veepõhised lakid tagavad suurepärase kaitse eluruumi mööblile.
Kuidas testitakse pinnatöötluse vastupidavust? (ÖNORM A 1605-2)
Standard sätestab täpsed meetodid pinnatöötluse hindamiseks.
Katseid tehakse kõige varem 4 nädalat pärast pinna tootmist:
Keemiline püsivus: pinda testitakse 21 erineva ainega – alates sidrunhappest, kohvist ja punasest veinist kuni atsetooni ning puhastusvahenditeni. Tulemusi hinnatakse skaalal 5 (nähtavad muutused puuduvad) kuni 1 (pind on täielikult või osaliselt hävinud).
Kulumiskindlus (Taberi test): pinda hõõrutakse liivapaberiga kaetud rullikutega. Tulemus näitab pöörete arvu, mida lakk enne kulumist talub.
Kriimustuskindlus: teemantotsikuga seade mõõdab minimaalset jõudu njuutonites (N), mis jätab pinnale nähtava jälje. Tavalised mööblilakid taluvad vahemikku 0,7 N kuni 1,3 N.
Mänguasjade ohutus ennekõike (ÖNORM C 1555 ja ÖNORM EN 71-3)
Kui toodetakse puidust laste mänguasju, kehtivad pinnakatetele eriti ranged nõuded:
Sülje- ja higikindlus: pinnatöötlus ei tohi sülje või higiga kokku puutudes eraldada värvaineid ega muid komponente, mis võiksid sattuda lapse suu limaskestale või nahale.
Raskemetallide puudumine: EN 71-3 standard reguleerib kahjulike raskemetallide (nt plii, elavhõbe, arseen, kaadmium) migratsiooni ehk eraldumist. Sertifikaat tagab, et lakitud pind on lastele täiesti ohutu.
Puitpõrandate ja parketi lakid
(ÖNORM C 2354)
Põrandalakkide puhul jagatakse tooted kolme koormuskategooriasse:
A (mõõdukas koormus): elu- ja magamistoad, kus liigutakse vähe välisjalanõudega.
B (tugev koormus): esikud, lasteaiad jm.
C (eriti tugev koormus): koolid, restoranid, bürood ja avalikud ruumid.
Eriti tugeva koormuse (C-kategooria) saavutavad tavaliselt kahekomponentsed PUR-lakid ja UV-kõvastuvad süsteemid. Ühekomponentsed veepõhised lakid jäävad oma omadustelt tavaliselt B- või A-kategooriasse.
Kokkuvõtteks: Õige pinnakatte valik ei ole pelgalt visuaalne otsus. Standardite jälgimine tagab, et valitud lakk, õli või värv vastab täpselt ruumi tingimustele, pikendab puidu eluiga ja tagab ohutu elukeskkonna.
(Teema jätkub järgmises lehes)
