Intervjuu Enno Rebasega

Päevakajaline teema- aknapaigaldus, normid ja seadusandlus

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit (EETL) on seadnud eesmärgiks, et kvaliteetsete akende-uste valmistamise kõrval õpitaks järjest enam avatäiteid kvaliteetselt paigaldama, sealhulgas paigalduse põhimõtetest sisuliselt aru saama. Kahjuks täna mitte kusagil Eesti koolides, ei kõrgemates, ei madalamates, avatäidete paigaldamisse puutuvaid põhimõtteid ei õpetata.

Oleme EETL poolelt ette valmistanud väikese materjali,
mille alusel on võimalik kutsekoolide põhierialade kõrval
õppida kõrvalerialana avatäidete paigaldamist.

Võimalik oleks näiteks õpipoisi õpe (õppija töötab samaaegselt ettevõttes ja õpib kutsekoolis), aga siinkohal on vaja teatud kriitilist hulka akna-uksetootjaid/paigaldajaid, kelle kaudu need õppijad-töötajad leida.

Jah, tõepoolest – akende-uste tootmine ise on piisavalt täpne ja selge protsess, mille tulemusena saab valmistada standarditele vastavaid kõrgete parameetritega tooteid.
Olgu siinkohal üle korratud, et aknad ja välisuksed peavad vastama Euroopa standardile EVS-EN 14351-1, olema CE-märgistatud ning Eesti õigusaktide kohasel peab olema neil välja toodud vähemalt nelja omaduse väärtused: vastupanu tuulekoormusele, veepidavus, õhuläbilaskvus, soojusjuhtivus.
Eraldi Euroopa standardid on tööstustele (sealhulgas tõstustele) ning klaasfassaadidele. Tuletõkkeavatäidete standardit saab hakata kasutama suure tõenäosusega sel sügisel ning sisesuste standard on veel koostamisel.

Selleks, et kvaliteetsed aknad-uksed meile kõigi oma omaduste osas kasulikud oleks, tuleb paigaldusse äärmiselt põhjalikult suhtuda. Eesti oma nõudeid praegu ei ole, seega jääb olukord „nii nagu on“ või tuleb sellega ise tegelema hakata. EETL tootjate materjalidele tuginedes oleme koostanud mõned üldisemad juhendid avatäidete kohta, nende hulgas on üks ka paigalduse põhimõtteid tutvustav – kõik juhendid on meie internetilehelt tasuta alla laetavad. Aga sealt ei saa siiski täpseid üksikasju kajastavaid materjale, vaid tänasel päeval tuleb toetuda konkreetse tootja konkreetsetele soovitustele – tublimad tootjad on uurinud konkreetsete paigaldusmaterjalide võimalusi ja sobivust nende poolt valmistatavate toodetega. EETLi kuuluvaid tootjaid võime siinkohal julgelt soovitada. Sellise teabe taustal tundub mõistlikuna VBH mõte proovida koostada nii-öelda rusikareeglite kogum – arusaam paigalduse kohta tavapärasematesse seinakonstruktsioonidesse.

Tahaksin kindlasti toonitada vajadust, et kõik me – aknatootjad, paigaldusmaterjalide tootjad, EETL – jätkaksime tarbijate ja projekteerijate teavitamist. Paigalduspõhimõtted, paigaldusmaterjalid jms peavad jõudma tellija teadvusse. Olen kohanud ka arvamust, et teavet on juba piisavalt – ise tahaks küll vastu vaielda – pigem arvan, et võib-olla pole piisavalt infot Euroopaski. Energiatõhususe uued arusaamad alles juurduvad, projekteerijale ja tellijale kättesaadav avalik materjal on võib-olla olemas vaid Saksamaal – pean silmas siin nende RAL-juhendit (Leitfaden zur Montage). Muidu kipub teave ikka sumbuma kusagile teadusasutusse, kus tehakse hulgaliselt arvutusi ja siis öeldakse, kas lahendus sobib või mitte.

RAL-juhendite kasutamise teeb minu jaoks keeruliseks see, et pole selge, kas, kui palju ja kuidas peaks arvestama Eesti ja Saksa kliimaerisusi.

Aga mis võiksid olla need olulisemad aspektid, mille üle arutleda, et paigaldamistõdedele lähemale jõuda?
Kahjuks osundavad aknatootjad, et sageli tuleb esimese asjana meelde tuletada ehitustehnoloogia põhitõdesid – see tähendab, et aknad paigaldatakse siis, kui märjad tööd on lõppenud (näiteks betoneerimine, krohvimine). Kui aknaid soovitakse paigaldada enne märgade tööde lõppemist, tuleb ruumis tagada pidevalt sobiv niiskus ja temperatuur.

Paigutamine
Aknakonstruktsiooni mõjutavad mõjurid erinevates tasapindades. Väliskeskkonna poolt välistemperatuur, vihm, päike, tuul, müra; sisekeskkonna poolt sisetemperatuur, ruumi õhuniiskus; seina tasapinnas kanduvad edasi ehituskonstruktsiooni mõjud ning akna enda poolt lengi ja raami soojuspaisumisest tingitud mõjud. Seega on kõigepealt vaja aken paigaldada kindlalt mehaaniliste mõjurite suhtes, samavõrd tähtis on – kuhu paigaldada aken. Paigaldamise asukoha suhtes on RAL-juhendis toodud hulk näiteid koos vastavate arvutustega.

Üldistatult: ühekihilises seinas paikneks aken keskel; mitmekihilise seina puhul soojustuskihis – kui soojustuskiht on keskel, siis selles kihis või kui soojustuskiht on väliskiht, siis soojustuskihis kandva konstruktsioonikihi läheduses. Viimasel juhul tuleb arvestada, et avatäited tuleb paigaldada enne soojustusmaterjali. Praegu on päris palju konstruktsioone, kus ava on eendiga, st väljastpoolt eendub konstruktsioon osaliselt lengi peale (külgedelt ja ülevalt) – see võiks toimuda umbes poole lengi ulatuses. Soojustehniliselt on selline lahendus hea, sest leng on tavapäraselt parem soojusjuht kui klaaspakett.
Enne akna paigutamist on vaja veel veenduda, et lengi ja seinakonstruktsiooni vahele jääb vajalik vahemik – mis ei ole ei liiga suur ega liiga väike.

Kinnitamine
Kui aken asub seinakonstruktsioonis, saab selle paigaldada kinnitusvahenditega otse läbi lengi ja järgida tuleb kinnistutarvikute piisavat tugevust ning nende kinnitamise tihedust (kinnitite vahekaugust). Unustamata sealjuures, et akna mõõtmeid tuleb arvesse võtta ning lisaks kinnititele on vaja kasutada tugiklotse ja rihtimiskiile.

Ent soojustuskihis paiknemise puhul tuleb aken nii-öelda tõsta kinnitustega kandvast konstruktsioonist välja. Sagedasti kasutatakse siin puidust lisaraami, mis kinnitatakse küljelt kandva seinakonstruktsiooni külge ja mis ise jääb soojustuse sisse. Näiteks SFS pakub siin lahendusi reguleeritavate konsoolide näol (metallist (JB-DK ja JB-D toim.) ja uued lahendused ka plastist (JB-D/L-A toim.) – plastiga väldime võimalikke külmasildu), millele aken paigaldatakse ja mis võimaldavad aknalengi liigutamist nii vertikaalis kui horisontaalis.

Minu jaoks on uus huvitav lahendus VBH oma, kus lisapuitraami asemel
kasutatakse vahtpolüstüreenist raami (Klima Konform) – materjal on
üllatavalt tugev ning soojuslikus mõttes parem.

Tihendamine
Kui aken on õiges kohas ja mehaaniliselt piisavalt korralikult kinni, tuleb tihendada lengi ja seinakonstruktsiooni vahemik. Põhimõtteliselt jagatakse vahemik kolmeks kihiks: sisemine, keskmine, välimine. Põhimõte ise: seestpoolt tihedam kui väljastpoolt, st üldistatult on sisemine kiht aurutõkkekiht, keskmine kiht soojustuskiht ja välimine kiht ilmastikutõkkekiht.
Sisemine, aurutõkkekiht peab takistama veeauru tungimist liitekohta. Keskmine, soojustuskiht peab olema ühtlaselt täidetud soojustusmaterjaliga. Välimine, ilmastikutõkkekiht peab takistama vihma tungimist liitekohta, kuid sealjuures peab võimaldama veeauru väljapääsu liitekohast.

Veeauru läbilaskvuse parameetrina kasutatakse suurust sd. See tähistab veeauru läbilaskvus-ekvivalendile vastavat õhukihi paksust. Ligikaudu võib öelda, et üle 100 m ekvivalendi väärtusega materjalid on aurutõkked ning alla 0,5 m väärtusega auru läbilaskvad materjalid. Vahepealseid materjale võib nimetada veeauruläbivust kontrollivateks materjalideks.

Spetsiifilistel juhtudel peab arvestama erinõuetega – näiteks tuletõkkeavatäidete puhul.

Liitekohas kasutatavate materjalide puhul peab arvesse võtma ka nendevahelist võimalikku keemilist mõju.

Eraldi küsimus on veel heliisolatsioon. Heli isoleerivate omaduste määramine on päris keeruline ja seetõttu oleks seda kõige parem kontrollida katseliselt; väga palju meil tulemusi selles vallas veel pole. Kuid õnneks on vähemalt mõned tootjate katsed toonud esile, et vajalike soojus- ja niiskustehniliste omadustega liitekoht peaks ühtlasi vastama ka heliisolatsioonile esitatavatele nõuetele.

Lahenduste otsimise teeb keeruliseks kasutatavate materjalide, konstruktsioonilahenduste ja jälgitavate nõuete rohkus, mille kõikidega arvestama peab. Seega peab kindlasti endale aru andma, et üldpõhimõtted ei ole veel lõplikud tõed, vaid alles teekonna algus, kuid mida tugevamal vundamendil asub algus, seda kindlamini saab selle toestada erisuguste lahendustega.

Ainuõige lahendusena tuleks akende täpne paigaldamine koos paigutamise, kinnitamise, tihendamise ja kõige muu sinna juurde kuuluvaga (näiteks aknalaua ja aknapleki kinnitamine) lahendada projektis. Aknad-uksed on üheks viiest olulisest elemendist, mis enim mõjutavad madalenergiamajade kavandamist ja ehitamist – seega on aknad ja uksed otsustava tähtsusega koostisosad – ja seda loomulikult koos paigaldusega.