Eile nägin ma Eestimaad…. ja natuke ka Lätimaad.

Eile nägin ma Lätimaad
Indrek Sauga
Indrek Sauga

Eile nägin ma Eestimaad…..
Eile nägin ma Eestimaad!
Suvilaid, Soome saunasid,
nägin baare ja plaažisid,
nägin uhkeid garaažisid!
Eile nägin ma Eestimaad!
Laiu siledaid asfaltteid,
teksapükstes ja nailonis,
prinke rindu ja pepusid!
Eile nägin ma Eestimaad!
Õliseid laineharjasid,
nummerdatud noorkarjasi.
Ilus aeg, pole varjusid!

Nii kõlas see Juhan Liivi luule esitatuna Ruja poolt. Kes ei mäleta või ei tea, saab You­tube’i vahendusel järele vaadata


Suvi on parim aeg patareide laadimiseks. Kas olete oma isiklikud energiapatareid juba täis laadinud? Mina käisin seekord oma akusid laadimas Eestis, sest päike paistis, ilm oli soe ja soojaks oli köetud ka mere- ja järvevesi. Jagan teiega oma muljeid ringreisist ja ilusast Eestimaast.
Tõesti, seekordne suvi oli erakordselt ilus ja nii sai ette võetud väike ringreis mööda Eestit, et vaadata ja tõdeda – küll meie oma maa on ikka ilus ja armas. Alustasin sõitu Tallinnast, sooviga sõita mööda põhjarannikut. Külastasin ilusaid rannakülasid nagu Kaberneeme, Käsmu, Võsu, Vergi. Teele jäid ilusad mõisad Sagadi ja Vihula. Eestis on ikka ilusaid väikseid ja armsaid rannakülasid, toredaid inimesi ja palju korda tehtud vanu maju ning mõisaid, mis on saanud inimestele kas siis pidevaks elukohaks või maakoduks. Peatusin ja ööbisin väga ilusas kohas, Tulivee hotellis. Kulgesin edasi mööda Peipsi rannikut Lõuna-Eesti poole. Peipsi rannikul sai läbi sõidetud muinastee algusega Mustveest kuni Kallaste ja Kasepääni välja, kus oli mõnus kohalike memmekestega juttu vesta ja osta omale sibulavanik ning kohalikku tomatit. Peipsi tädi Šura rannakohvikus sai maitstud vanausuliste valmistatud head kalasuppi ja kohupiimamuffineid ning ka Peipsi järves ujutud. Lõpuks võtsin suuna Lõuna-Eestile. Eesti maanteed, olgu need siis väikesed külavaheteed või suuremad maanteed, on ikka väga heas korras. Võrdluses Läti teedega on Eesti teede-ehitajatel ikka põhjust uhke olla – väga hästi tehtud!
Räpina on olnud minu elus mitmeti tähendusrikas koht, seetõttu olid vist minu ootused eriti kõrged. Seekord leidsin eest ilusa linna, aga ei ühtegi meeldivat kohvikut või söögikohta. Nii et WOW-efekt jäi seekord ära. Edasi liikusime juba Võru kaudu (kus möödus minu lapsepõlv) Rõugesse ja hea sõbra maakoju Viitina lähistele. Viitina järv on muidugi super, nii nagu ka Plaani järv.
Lisaks ilusale Eestile sai plaani võetud külastada ka Põhja-Läti mõisaid ja kindluseid ning kohe ette rutates võib öelda, et seal tasus käia.
Esimene kohustuslik peatus oli muidugi Muratis – Vetslaitene piiripunktis asuvas alkoholipoes.
Sealt edasi esimene peatus lõunapausiks oli Aluksne linn, kus minu üllatuseks oli restoranis menüü ka eesti keeles ning külaliste seas võis kohata teisigi eestlasi. Esimeseks mõisaks, mida külastasime, oli Stamerienas Pils (mõis), mis on küll veel renoveerimist ootav, aga väljast ilus ja uhke pargiga. Järgmine peatus oli Cesvaine mõis, mis on samuti väga uhke ja ilusti renoveeritud. Seal saab ka mõisa tornidesse ronida ja tunda tõelist mõisahõngu. Ööbimiseks valisime Gulbene mõisa, kus meile üllatuseks perenaine ja omanik meiega eesti, õigemini võru keeles kõneles. Nimelt oli tema isa pärit Võrumaalt ja ema Aluksnest. Nii saime jutud räägitud emakeeles, kusjuures järgmise päeva hommikuks pakuti meile ka võimalust mõisaomaniku poja siidritehasesse ekskursioonile minna. Siidrivabrik nimega Talavas, peaks olema ka Eestis tuntud ja kes pole julgenud varem proovida, siis soovitan. Lisaks siidrile valmistavad nad ka calvadost.
Edasi sai suund võetud Madona mõisale ja sealt edasi juba Malpils mõisale, kuhu ka ööbima jäime. Vahepeal pean vajalikuks ära mainida, et Läti väiksemad teed on ikka päris koledad ja sõita ei olnud mugav, sest tee koosnes sisuliselt lapitud aukudest. Küll aga olid ilusad Läti väikesed järved, kus palaval päeval oli mõnus ennast jahutamas käia.
Aga tagasi Malpils muiza juurde, mida soovitan kindlasti külastada, kui tahate ennast või oma lähedasi hellitada hea söögi, lahke teeninduse, mõnusa olemisega ning mis mitte vähe tähtis – väga sõbralike hindadega. Selles mõisas saab end tunda küll lausa kuninglikult. Samal ajal, kui meie seal olime, toimus üks väiksem pulmaõhtusöök ja ettevalmistused käisid ka ühe suurema Läti – Soome pulma toimumiseks. Vihje neile, kes ise või kelle lähedased pulmi planeerivad.
Tahan Läti restoranide ja hotellide kiituseks ära mainida, et hinna ja kvaliteedi tase on seal ikka väga hea.
Laupäeval liikusime Smiltene, Limbazi ja Salacgriva kaudu Eestisse tagasi. Seekord sai tehtud nii, et Eesti piiripunktist Pärnusse sõitsime suure osa mööda vana maanteed, sest need ilusad rannakülad, mis siia mere äärde jäävad, on samuti vaatamist väärt. Orajõe, Majaka, Kabli muidugi Häädemeeste…
Kord suve jooksul tuleb ikka Pärnus ära käia ja seetõttu sai laupäeva õhtu ja pühapäev Pärnus veedetud ning ühtlasi sai kuuepäevasele Eesti–Läti ringreisile ka joon alla tõmmatud. Oli küll väsitav, aga hea puhkus ongi see, kui koju jõudes ennast väsinuna tunned.
Patareid said täis, ilusad kohad nähtud, head sööki söödud, pehmes voodis magatud, ujutud, inimestega kohtutud, naerdud, vahest hommikuti ka pead valutatud, aga see kõik on see, mis elust tõelise elu teeb ja jõudu annab. Ikka selleks, et teid vapralt edasi teenida, meie head kliendid!
Loodan, et teil kõigil on suvest ilusaid mälestusi, mida meenutada, ja kui tekkis mõte Läti mõisate külastamiseks, siis soovitan soojalt, ka me ise võtsime plaani järgmisel suvel juba uutesse Läti mõisatesse minna.
Olge tublid ja kõike head teile, järgmiste kohtumisteni!
VBH nimel ja teie teenistuses!
Indrek Sauga