Persooniloo kangelaseks on seekord Peeter Kärp, mees nagu Hunt Kriimsilm –Eksklusiivehitus juhataja, Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liidu juhatuse esimees, IFD (ifd-roof.com) kaldkatuseehituse ja tuulduvate fassaadide tehnilise komitee liige ja IFD AWARD ülemaailmse katuse- ja fassaadikonkursi žürii liige.
Palun räägi veidi iseendast, kes Sa oled ja kuidas katusevaldkonda sattusid?
Sündinud, kasvanud ja koolis olen käinud Türil. Lapsepõlve suved veetsin Tartus vanavanemate ja Põlvas tädi juures. Juba enne kooli üritasid vanaema ja vanatädi, kes olid tänu oma vanematele Eesti Vabariigi ajal hea hariduse saanud, mulle saksa ja prantsuse keelt õpetada, mida ma loomulikult tulenevalt oma vanusest ei osanud hinnata. Aga mõned prantsuskeelsed sõnad on siiani meeles ning keskkoolis õppisin tänu algteadmistele saksa keelt, mis juba tollal eriti populaarne ei olnud. Hilisemas elus tuli saksa keele oskus kasuks ja on seda tänapäevani. Koolipõlves tegelesin erinevate asjadega peale õppimise. Tõsisemalt mängisin kuni 9.klassini malet (esindasin ka Eestit üleliidulistel võistlustel), aga siis oleks pidanud hakkama tõsisemalt uurima teooriat raamatute taga, sest arvuteid nagu tänapäeval kasutatakse, tol ajal ju polnud. Erinevalt Äripäeva pealikust Igor Rõtovist (kelle ema on samuti pärit Türilt), kes ütles ühes hiljutises intervjuus, et ta sai peale kõrgkooli aru, et pole mõtet professionaaalse maletajana jätkata, sain mina juba 9. klassis aru, et malemaailmameistriks saamiseks mul võimeid ei piisa. Aga kindlasti andis malemäng tulevikuks nii analüüsivõime kui ka kiire ja strateegilise mõtlemisvõime, mis edaspidi ainult kasuks on tulnud. Suviti olid TPL ja EÕM, samuti kolhoosis kapsapõllul kõplamine ja heinategu, et taskuraha teenida.
1981. aastal lõpetasin Türi Keskkooli ning astusin tollasesse Tallinna Polütehnilisse Instituuti ehitusteaduskonda tööstus-ja tsiviilehituse erialale. Miks just sinna, ei oskagi praegu öelda. Vanaisa oli metsaülem, samuti oli ema ülikoolis metsanduse lõpetanud. Lapsepõlves oli peale kosmonaudiks saamise (nagu enamikel selle aja noormeestel) järgmine variant metsaülem, seejärel spordiajakirjanik, aga mingil hetkel tekkis sügavam huvi ehituse ja arhitektuuri vastu, mis on kestnud tänaseni.
Peale tehnikaülikooli lõppu suunati mind Rapla MEK-i, sest olin seal varem teinud juba üliõpilasmaleva rühma. Seal alustasin tööd meistri ja hiljem töödejuhatajana. Malevaaegne praktika tuli väga kasuks võrreldes ülikoolikaaslastega, kes praktika ajal kuskil ehitusmaterjalitehases luuaga tolmu pidid pühkima.
Siis algasid suured muutused, peale MEK-i reorganiseerimist tegin koos kolleegiga väike-ettevõtte, paari aasta pärast otsustasin paremate elamistingimuste tõttu Varbolasse kolida. Peale sovhoosi reorganiseerimist asutasin sealse ehitusosakonna baasil ehitusettevõtte Warrel. Hiljem tegin Venemaa Siverski tootmiskoondisega ühisettevõtte SiVar, mis tegeles nii Kamaz-ide käigukastide remondi kui ka esimeste arvutite müügiga Eestis.
Seejärel otsustasin teha elus järjekordse muutuse, kolisin Loole Tallinna külje alla ja sattusin tööle Aseri katusekivitehasesse, mille sakslased olid äsja ära ostnud. Sealt saigi alguse minu tõsisem kokkupuude katustega. Peale kolme aastat katusekividega tegelemist müüsid sakslased katusekivitehase Koramicule, kust peale paariaastast tööd nii Eestis kui ka mujal Baltikumis siirdusin ülikoolikaaslase Tiit Paalbergi kutsel ühte Eesti suuremasse katustega tegelevasse virmasse Bestor Grupp (K-Kate), kus hakkasin juhtima uut katusepoodi Katuse ABC ning hiljem vedama eterniidimüügi projekti. Et ettevõtjapisik on mul ilmselt kogu aeg sees olnud, siis otsustasin mingil hetkel asutada oma ettevõtte Katuse Asjatundja OÜ, mida tänaseks juhin juba 20 aastat. Natuke hiljem asutasin samuti Türilt pärit Peep Veskega katuseehitusfirma Eksklusiivehitus OÜ.
Kas katuseehitaja on täna olla lihtne või keeruline?
Katuseehitaja töö on keeruline, aga sellest tulenevalt ka huvitav ja mitmekesine. Ettevõtja töö ükskõik mis alal on Eestis keeruline, sest Eesti turg on väike ja suhteliselt madala elatustasemega ning koosneb peamiselt turutõrgetest. Lisaks veel varakapitalismusele omane jaotusahelas eespool asuvate tegelike töötegijate kesisem teenimisvõimalus võrreldes peatöövõtjate ja vahendajatega. Aga katuseehitaja töö keerulisusest ning mitmekesisusest annab tunnistust katuseehitajate ülemaailmne organisatsioon IFD (Rahvuslike Katusemeistriteliitude Ühendus), kus osalevad nii USA, Hiina, LAV kui ka enamik Euroopa riike (alates 2010. aastast ka Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liit). Ei tea ühtegi teist ehituseriala, kus oleks nii tihe rahvusvaheline seltsielu ning tehniline koostöö. Tänu sellele on meil Eestis ka aktuaalne tehniline info, mida näiteks põhjanaabritel senini ei ole.
Milline on nägemus Eesti ehitussektorist? Millised on meie eelised ja nõrkused rahvusvahelisel turul? Kui tugev on kodumaine konkurents?
Eesti ehitussektor on, nagu ka teised meie majandusharud, väga ebastabiilne, mis teeb kvaliteetse töötegemise suhteliselt võimatuks. Puuduvad ajanormid ehituses ja see muudab mõistliku eelarvestamise võimatuks ning drastiliselt erinevaks ülejäänud Euroopast. Samuti on praktiliselt kõik ehitusprojektid ehitusfüüsikaliselt ning tehnoloogiliselt nõrgad, mis muudab katuseehitaja töö veel raskemaks, sest nad peavad tegelema ka projekteerijate tegematajätmistega, milleks neil tihti aga ei piisa kompetentsi. Konkurents on tugev, paljud püüavad tegeleda kõikide peamiste ehitusliikidega, mis ei võimalda ühelgi alal saavutada täielikku professionaalsust. Aga siin on jää hakanud liikuma, targemad peatöövõtjad eelistavad juba professionaalsemaid, mitte odavamaid alltöövõtjaid, sama tendents levib ka erasektoris. Rahvusvahelisel turul on meie eeliseks veel säilinud talupojamõistus ning tehniline nutikus, mis Läänes juba paljuski kadunud. Miinusteks tulenevalt elatustasemest kehvem tehniline varustus ning ehitusalase kutsehariduse ja -harituse puudumine, mis on lääne pool väga hinnas ja nõutud. Aga selles osas areneme me Katuseliidu toel kiiresti.
Kuhu näed hetkel katusetrende suundumas? Millised on kohalikud, millised aga globaalsed trendid?
Nagu kogu majandus ja ehitus, on ka katuseehitus suurtes muutustes, tulenevalt ülemaailmsest olukorrast. Muutused on väga kiired. Hüppelised tehnoloogilised muutused toovad kaasa ka inimeste kiire muutumise, mis seisneb peamiselt oma nutikuse delegeerimises nutiseadmetele. Katuseehitajatel ei ole oma tulevikuväljavaadete pärast põhjust muretseda, 3-D printimist vähegi keerulisemate katuste ehitusel lähikümnenditel näha ei ole, samuti robotite ja droonide kasutamist (neid kasutatakse ainult katuste seisukorra määramiseks ja mõõdistamisteks). Erinevalt meie suurt pilti nägevate poliitikute ja arvamusliidrite arvamustest kaotavad lähiaastatel töö vähemalt pooled IT-inimesed, programmeerijad ja turundajad, nende töö võtab üle ja on osaliselt juba võtmas tehisintelllekt. Nii, et IT-inimesed oma tehnoloogilises vaimustuses kaevavad ise endale hauda.
Trendidest veel – kavandatavast rohepöördest tingituna kasutatakse rohkem kauakestvaid ja vähem energimahukaid materjale ning tehnoloogiaid. Paraku puuduvad Eestis põhjalikumad teadmised katusematerjalide tehnilistest omadustest. See on tingitud nõuka-ajast põhjustatud kultuurikatkestusest, mis mõjutasid ka sellealast haridust. Looduslikud ja aastasadu kasutatud katusematerjalid leiavad üha rohkem kasutust, samuti kallimad ja eksklusiivsemad materjalid, sest enamikele eratellijatele muutub lähiaastatel ehitamine finantsvõimekuse tõttu pea võimatuks. Vähemalt kogu Euroopas on see nii.
Millest tunned selles sektoris kõige rohkem puudust? Mille üle Katuse Asjatundja OÜ ja sellega seotud ehitsettevõtted uhkust võivad tunda?
Kõige suurema puudus on koostööst, mis on taas iseloomulik Eestile üldiselt. Kõik üritavad enda peale tõmmata suhteliselt väikest tekki, aga see ei veni lõputult, vaid võib rebeneda. Sektoris on peamisteks puudusteks nagu muudel ehituserialadel üldtunnustet ajanormide puudumine, nõrgad ehitusprojektid ning madal kutseoskuste tase. Oma firmad panustavad palju ressurssi nii kutseharidusse kui ka muude ehituse valupunktide lahendamisse läbi katuseliidu tegemiste. Samuti tegelen huvitavate ja tehniliselt keerukate katuste tehnilise nõustamise ja ehitusega, oleme ehitanud nii Pärdi keskuse katuse, mitmeid mõisa- ja kirikukatuseid. Paljuski seisneb meie töö teiste tehtud töö ümbertegemises. Samuti on meie tellijateks olnud mitmed tuntud ehitusärimehed, kes saavad hästi aru, et odavalt ja kvaliteetselt pole võimalik ehitada, tunnetavad paremini ehitusmaterjale ega tee oma otsuseid ainult lähtudes reklaamist ja turundusest nagu enamik teistest ehitusärimeestest.
Mida pead enda kõige suuremaks ülesandeks katusetööstuses?
Enda kõige suuremaks ülesandeks pean endiselt kogu Eeesti katuseelu organiseerimist ja arendamist ning rahvusvahelist koostööd. See töö on lõputu. Samuti arhitektide, konstruktorite, ehitajate, ehitusjärelvalve ja tellijate koolitamist, et neile rahvusvahelistes tehnilistes komiteedes ja rahvusvahelistel katuseüritustel kogutud teadmised edasi anda. Eestis on sellest suur puudus.
Nüüd muidugi igati ajakohane küsimus – kuidas on koroona mõjutanud või mõjutamas ehitussektorit ja katuseehitajaid? Kuidas on see mõjunud teie ettevõttele? Kuidas on see muutnud Sinu enda tööharjumusi?
Paraku on palju mõjutanud, kuigi see nii ei tohiks olla. Siin on hirmu õhutamisel oluline roll poliitikutel ja arvamusliidritel. Covid on mõjutanud ehitusmaterjalide tarneahelaid globaalselt ja meie oleme paraku väga sõltuvad sellest, kuna meil oma ehitusmaterjalitööstust praktiliselt pole. Samuti on covid mõjutanud inimeste käitumist, kõik on veel rohkem kolinud netti, veel kiiremini antakse oma nutikus üle nutiseadmetele. Üks positiivne muutus on ka, koosolekuid, eriti rahvusvahelisi, saab pidada zoomis või teamsis, kuigi otsekontaktis on need alati resultatiivsemad. Sama käib ka koolituste kohta, aga ressursse saab seeläbi muidugi kõvasti kokku hoida. Minu ettevõtetele on see mõjunud ka selles mõttes halvasti, et meie salongi, kus erinevad materjalid on oma käega katsumiseks välja pandud, külastab varasemast oluliselt vähem nii tellijaid kui ka arhitekte. Aga sellise salongi ülalpidamiskulud on päris suured. Oma tööharjumusi on covid muutnud niipalju, et mõned koosolekud-mõttevahetused saab kiiremini peetud. Ja vahepeal jäid ära ka rahvusvahelised ehitusmessid, millest suurim – BAU – toimub pärast paariaastast pausi alles tänavu aprillis.
Millist nõu annaksid juhina meie riigijuhtidele kriisist väljatulekuks?
Peamine nõu on mõelda oma peaga, kui seal veel miski seda võimaldab. Aga see on muidugi suhteliselt naiivne lootus. Majanduse jaoks on ülioluline stabiilsus ja pikaajalised plaanid, aga kui me pole seda seni suutnud , siis muutub see praeguses globaalses situatsioonis veel raskemaks. Kõigile majandusharudele, väljaarvatud pangandus ja õigusabi, on stabiilsus kõige olulisem eeldus mõtekaks ja resultatiivseks arenguks.
Kas oled endale seadnud ka mingeid pikemaajalisi plaane, mis suuna on arengus võtnud katusetööstus?
Täna ei oska keegi öelda, mis toimub poole aasta või aasta pärast,kõik need seebi- ja sveedi- ning EP-analüütikud vaid blufivad ning suudavad edastada juba toimunut, sedagi mitte väga aktuaalselt. Seega ma parem ei hakka siin midagi rohkemat arvama…
Kuidas sa vabaned tekkinud tööpingetest? Mis või kes aitab Sul ennast laadida?
Viimastel aastatel erinevaid Euroopa ooperiteatreid külastades ja ka eesti fantastilisest muusika- ja üldse kultuurielust osa saades, samuti ajaloohuvi rahuldamises tööalastel komandeeringutel piiri taga ja Eestis. Järjest rohkem koguneb raamatuid, mida pensionipõlves lugema hakata. Aga peamine laadija on pooleteistaastane tütretütar.
Tahaks jutu kokku võtta millegi lõbusaga – äkki meenub Sulle intervjuu lõpetuseks mõni koomiline episood oma ametist?
Koomilist on palju, enamus küll tragikoomilist. Aga üks asi tuli praegu meelde seoses Poola katusemeistrite liidu juubeliürituse külastamisega mõned aastad tagasi koos vana kolleegi ja kaasvõitleja Riho Reispassiga Katusefirma OÜst. Üritus toimus Krakovi lähistel eestlastelegi tuntud soolakevanduse maa-aluses saalis. Meid oli pandud istuma ühte lauda koos kõige tähtsamate persoonidega. Rihol oli seljas ka päevakohane roosat karva triiksärk. Rinnasildile oli Rihole kirjutet Ms Kärp, mis põhjustas kogu õhtuks elevuse lauas. Nii et katusemehed on peale muu ka ka väga kaasaegsed muudel elualadel…
