Tegelikult sündis see juba eelmise aasta jõulude eel, kui ilmavalgust nägi VBH oma bestseller, mille Indrek koos oma sõbra Jaaniga ise kirja pani. Tegu oli ühe üliväga mehise kokaraamatuga, mis mitu aastat tasahilju küpses, kuni ühel päeval kaante vahele jõudis. Pealkirigi oli läbinisti matšolik – „Indreku ja Jaani mehine kokaraamat“.
Raamatu sünnis on „süüdi“…lambad. Aga anname siin sõna autorile: „Juba mitmeid aastaid on hää sõber Jaan igal suvel paar lammast minu Muhu suvekodusse niitmistöödele saatnud. Kui kunagi päris alguses küsisin, et kuidas saan selle heateo st töökate määgijate eest Jaanile vääriliselt tasuda, siis soovitas Jaan mul korraldada üks ühine istumine, mille käigus lambad lihtsalt pintslisse pannakse. No ja sedapsi on see siis läinudki, et igal sügisel olen ma seda sindrima lambapidu korraldanud ja proovinud sel lustlikul söömaorgial erinevaid lambast valmistatud roogasid valmistada ja pakkuda. Ükskord aga ütles Jaan, et kuule, Indrek, pane õige need retseptid kuidagi kirja ja õpeta ka mind mingeid lihtsamaid toite tegema. Sealt hakkas mõte edasi arenema ja ühiselt leidsime, et võiks õige oma häid ja mehiseid sõpru silmas pidades kokku keerata sellise lihtsamate retseptidega raamatu.“
Tulemus sai igati isuäratava, rammus ja mahlakas ning silmale ka ilus vaadata. Kuigi üsna loogilistel põhjustel on raamatu põhirõhk lihal, siis midagi hõrgutavat leiab sealt ka taimetoitlane ja ka magusasõber. Retseptide vahele on pikitud mahlakaid mälestusi ja toitvaid tarkuseterasid ning kokkuvõttes on teos üks kosutav ’kõhutäis’, mida sobib lugeda nii enne kui pärast sööki. Väikese isutekitajana toome siin näidisena ära ühe suvise suutäie.
Kui tekkis huvi ka ülejäänud raamatu sisu vastu, siis võtke meiega ühendust ja kui paberraamatud on otsas, siis elektroonilisel kujul ehk leiame kindlasti midagi jagamisväärset.
Külmsupp okroška
Ideaalne kerge supp kuumal kevad- või suvepäeval. Tegu on vist isegi Ukraina rahvussupiga. Oma kodumaal valmistatakse seda nii keefiri kui ka kaljaga. Seda viimast pole ise kunagi maitsnud ega ka valmistanud.
Vaja läheb:
- Keefiri
- Kartulit
- Redist
- Doktorivorsti
- Värsket kurki
- Tilli
- Muna
- Sinepit
- Mädarõigast
- Riivitud hautatud peeti
Valmistamine
Alusta sellest, et pane keema kartul ja muna. Jahuta kartulid ja munad ning koori mõlemad.
Kõige keerulisem osa on koostisosade hakkimine, kuna tegelikkuses võiksid kõik olla suhteliselt peeneks hakitud, kuid mitte päris püreeks tehtud. Igatahes, haki koostisosad. Lisa kõik v.a muna potti, kalla peale keefir ja sega. Seekord sai valmistatud peediga ehk roosat okroškat. Kui aga meeldib ilma peedita (jah, on ka selliseid), siis jäta see lihtsalt välja. Kes tahab supile veidike mõnusat teravust, võib maitse järgi lisada kas sinepit või mädarõigast. Tegelikult võib lisada mõlemaid korraga.
Kõige lõpuks kui supp on segatud, maitsesta pipra ja soolaga, puista sisse ka hakitud muna. Sega veel korra läbi ja ongi valmis. Kui sööjad veel väga näljased ei ole, pane tunniks ajaks jahedasse seisma, et maitseained paremini tööle hakkaksid. Serveeri kaussi ja kutsu sõbrad jahutavale lõunale. Ära ka unusta musta leiba, mis supiga suurepäraselt sobib.
Head isu!
PS! Okroška on tuntud ka kui teise päeva supp, aitab väga hästi ravitava pohmaka vastu. Seega teise päeva suppi võib süüa veel ka teisel päeval, mis tähendab, et ei pea kogu suppi kohe nahka panema. Kuigi kiusatus ju on. Proovige ära!
